25. IX. 12. a. Iisraeli teadlased tegid kindlaks, et neil inimestel, kes kannatasid kasvueas stressi all, tekib eriline kaitsevõime, mis suudab neid tulevikus hoida stressikäitumisest. Uuringuid tehti Petach-Tikwa Gea Vaimse Tervise Keskuse laste psühhiaatriaosakonna juhataja, professor Gil Zaltsmani käe all.

 

Katsealusteks olid rotid, uuringud aitasid paremini mõista depressiooni olemust ja inimese enesehävituslikke kalduvusi. Nagu märgib psühhiaatriadoktor professor Gil Zaltsman: "Kui väikelaste jaoks on stress hävitav, põhjustades depressiooni ja püsivat ärevust, siis noorukieas on sel vastupidine toime. Nagu näitavad uuringu tulemused, püsiva stressi all kannatavad noorukid saavutavad erilise kaitse stressi ja enesehävitusliku käitumise vastu edaspidi. See kehtib isegi nende noorte puhul, kellel on geneetiline soodumus enesetapuks."

Katsetused rottidel selgitasid välja reaktsioonide erinevused stressidele geneetilise eelsoodumuse korral, kui esinevad hormonaalsed ja käitumishäired, mis on omased depressiivsetele inimestele või neile, kel pole nn depressioonigeeni. Juba 2003.a. avastas Iisraeli teadlane Avshal Kaspi oma uuringutes selle degeneratiivse geeni, mis teeb inimesed depressioonile vastuvõtlikumaks.

Bar-Ilani Ülikooli laboratooriumides jälgiti rotte kogu nende elu vältel erinevates stressiseisundites. Näiteks suleti rotid kogu ööks puuridesse, mis olid täidetud märja saepuruga, või sunniti neid pikka aega ujuma. Nagu näitavad katsetused, kasvueas saadud psüühilised traumad, mis võivad viia suitsiidile, olid vastupidise mõjuga.
Zaltsmani uuringute tulemusi esitleti Euroopa 14. suitsiidisümpoosionil Tel-Avivis.

Samuti esitleti seal ka ühe teise uuringu tulemusi - koolihirmutamise all kannatanud laste kalduvusest enesehävitusele. Nagu näitavad tulemused, 2005.-2006. õppeaaastal ütles 40,1 % Iisraeli poisse, et nad on oma eakaaslasi hirmutanud, narrinud, mõnitanud. Tüdrukutest vastas samuti 18,6 %. 39,6 % poistest ja 26,9 % tüdrukutest ütles, et nad on olnud kaasõpilaste pilkeobjektiks. Selgus, et narrimine koolis võib koos teiste oluliste mõjuritega suurendada oluliselt enesehävituslikku käitumist kasvueas. Tänapäeval on samasuur tähtsus pilkamisel ja naeruvääristamisel neti sotsiaalvõrgustikes.