29. VI. 12. a. Jeruusalemma Templiordu rüütlite surnuaial asub mälestusmärk, mis pühendatud ordu liikmetele, kes surid Esimeses ja Teises maailmasõjas aastatel 1914-1918 ja 1939-1945. Tegemist on mälestusmärgiga Kolmanda Reichi poolel sõdinud sõjakurjategijatele, kes osalesid ajaloo kõige massilisemas juutide hävitamises.

1950. aastast kehtib Iisraelis seadus "Natside ja natsidega koostöötanute karistamisest". Sellele seadusele tuginesid Iisraeli Juriidilise Foorumi juristid, kes pöördusid Jeruusalemma linnapea ja Iisraeli valitsuse poole taotlusega kõrvaldada natsidele pühendatud ausammas.

Iisraeli Juriidilise Foorumi esindaja, advokaat Gila Kohen rõhutas nimetatud pöördumises: "On uskumatu, et Iisraeli südames, tema pealinnas, asub mälestusmärk sõjakurjategijatele, kes osalesid kõige massilisemas juudi rahva hävitamises."

Jeruusalemma linnapea Nir Barkat oli nõus, et olukord peab muutuma. Ta palus Iisraeli Juriidilisel Foorumil koostada vastav munitsipaalseadus, mis keelaks mälestusmärgid natsidele. Kui Iisraeli Juriidilise Foorumi juristid koostasid vastava seaduseelnõu, teatas Jeruusalemma linnapea nõunik juriidilistes küsimustes, et kuni selline seadusprojekt pole Knessetis vastu võetud, ei ole võimalik midagi teha.

Nüüd tahavad Iisraeli Juriidilise Foorumi advokaadid Knessetis läbi suruda seaduseprojekti. mis keelaks riigis natslikud mälestusmärgid.