1147. a. Kui algas Teine ristisõda, pöördus enamik juudi kogukondi Saksamaal, mäletades juutide tapatalguid Esimese ristisõja päevil, Saksamaa kuninga Conrad III ja piiskopi poole palvega kaitsta neid ristisõdijate eest, mida neile ka lubati.

Seda  lubadust uskusid ka Würzburgi juudid. 24. veebruaril jõudsid sinna ristisõdijad  ja mõrvasid 20 juuti. Paljud juudid said haavata.

 

1349. a. Juutide jälitamised seoses katkuga "Must surm" jõudsid Dresdenisse Elbel (Saksamaa). Kõik linna juudid koguti kokku ja põletati elusalt.

 

1590. a. Francisca Nunez de Carvajal põletati elusalt Mehhiko pealinnas. Ta kuulus tuntud Carvajali perekonda, kellest tulid mitmed Uus-Hispaania (Mehhiko) kubernerid. See perekond keeldus loobumast judaismist.

Francisca Nunez de Carvajal vangistati 3 aastat enne tema mõrvamist. Sellel ajavahemikul piinati teda süstemaatiliselt.

 

1942. a. Laev juudi põgenikega Struma lasti põhja 709 reisijaga pardal Mustal merel.

Laev väljus Constanzast (Rumeenia) ja saabus Istanbuli (Türgi). Türklased ei lubanud põgenikel maale tulla ja saatsid laeva tagasi merele.

Ei ole selge, kas laev lasti põhja saksa või nõukogude torpeedoga.

 

Saksa sõdurid vahistasid väljapaistvad Tunise (Tuneesia) juudid, nende seas juudi kogukonna rahandusjuht Victor Cohen-Hadrian, Dr. B. Levy, ajakirjanikud S. Moatti, O.Silvera, Tuneesia rahandusminister ja veel 20 juuti. Nad deporteeriti lennukiga Euroopa koonduslaagritesse. Victor Cohen-Hadrian mõrvati Auschwitzi hävituslaagris.

 

1944. a. 31 Viini (Austria) juuti deporteeriti Auschwitzi hävituslaagrisse.