1349. a. Katku "Must surm" juudijälitused jõudsid Radolfszelli (Saksamaa). Juudi kogukonda süüdistati veeallikate mürgitamises.

Kõik linna juudid põletati.

 

1679. a. Kolmas autodafee toimus Palma de Mallorcas (Hispaania).

62 inimest, kelle esivanemad võtsid omal ajal sunniviisiliselt vastu kristluse, süüdistati judaismi salajases pidamises.

Kõigile mõisteti eluaegne vanglakaristus.

Nende vara konfiskeeriti kiriku ja kuninga kasuks.

 

1940. a. Lodzi geto (Poola) ümber ehitati puusein, et eraldada selle elanikud muust linnast. Geto asus 4 ruutkilomeetri suurusel maa-alal ja seal elas 164.000 juuti.

Juutide võimalikke kontakte välismaailmaga kontrollis Schutzpolitzei.

 

1941. a. Zagrebis (Jugoslaavia) hakkasid kehtima esimesed natsiseadused.

Juutidel keelati töötada riiklikes asutustes. Kohustuslikuks sai neile Kollase Tähe kandmine.

 

1942. a. Wloclavekist (Varssavi rajoon Poolas) alustati 20.000 juudi deporteerimist Chelmno hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.

 

SSlased mõrvasid Grybovis (Krakovi rajoon Poolas) 300 juuti.

 

1.000 juuti deporteeriti Theresienstadtist (Tshehhoslovakkia) Zamosci getosse (Poola).

 

Natsid deporteerisid 200 juuti  Brzesc Kujavski külast (Poola) Chelmno hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.

 

1943. a. 400 juuti deporteeriti Florinast (Makedoonia provints Kreekas) Veria linna. Hiljem viidi nad sealt edasi Ateenasse ja sealt omakorda Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Umbes 2.000 juuti deporteeriti nende kodulinnast Wlodavast (Lublini provints Poolas) Sobibori hävituslaagrisse.