1718. a. Coimbras (Portugal) toimunud autodafeel mõisteti 60 sunniviisiliselt ristitud juudile, keda süüdistati salajases judaismis, vanglakaristus või galeeriorjus.

Manuel Rodriguez de Carvalho ja Isabella Mendes kägistati surnuks, misjärel nende kehad põletati.

 

1919. a. Simon Petljura salk Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvas Dubovos (Ukraiona) eriti sadistlikus pogrommis 800 juuti 900st - neil kõigil löödi pead maha.

 

1941. a. Lowiczi geto (Lodzi provints Poolas) juudid kas tapeti või deporteeriti Varssavi. Lowicz kuulutati juudivabaks.

 

1942. a. SSlased piirasid sisse väikelinna Druja (Valgevene), kus elas 1.200 juuti. Kõik nad mõrvati, v.a. 50 juuti, kellel õnnestus põgeneda ja ühineda partisanidega.

 

4.000 Czernovitzi (Bukoviina, tänapäeva Ukraina) juuti, kellele andis seni kaitset linnapea Traian Popovici, deporteeriti üle Bugi jõe, kus natsid mõrvasid neist enam kui 2.500 inimest.

 

1943. a. Würzburgist (Saksamaa) deporteeriti Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola) 57 juuti, kes kõik mõrvati.