1239. a. Püha Albani pidustustel Londonis algasid juudivastased rahutused. Ühte juuti süüdistati tapmises, mis viis mitmete juutide vahistamiseni. Kohtumenetlust juhtis kuningas Henry VIII valitsuse peaminister. Mitmed juudid mõrvati.

 

1639. a. Valladolides (Hispaania) toimus autodafee. Inkvisitsioon mõistis 28 inimest tulesurma. Neist 10 süüdistati salajases judaismis. Kõik nad olid sunniviisiliselt ristitud juutide järeltulijad.

 

1911. a. Juuti Mendel Beilist süüdistati 12aastase poisi rituaalmõrvas Kiievis (Ukraina), mis kutsus välja juudivastased rahutused. Pärast 2aastast vangistust mõistis Kiievi, Moskva ja St. Petersburgi väljapaistvamatest kohtunikest moodustatud kohus Beilise 28. oktoobril õigeks.

 

1941. a. Saksa armee mõrvas Beresteczko küla (Volõõnia provints Ukrainas) okupeerimisel 300 juuti. Ühtekokku elas selles külas 2.000 juuti.

Juudid elasid Beresteczkos alates 1523. a.

 

Leedu natsid viisid Kaunases läbi pogrommi, mille käigus mõrvasid arvukalt juute.

 

1942. a. SSlased ja Baltimaade kollaboratsionistid mõrvasid Grodekis (Valgevene) 1.600 juuti.

 

SSlased mõrvasid gaasiautodes teel Sadki getost (Smolenski provints, Ukraina) Mogalenschtschina suunas 2.000 juuti.

 

1.000 juuti deporteeriti Drancy transiitlaagrist (Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse  (Poola).

Neist 20 elas laagri vabastamiseni.

 

1943. a. Gestaapolased mõrvasid 80 juuti 2päevase aktsiooni käigus Bedzinis (Poola).

 

1944. a. 700 juuti deporteeriti Boryslavist (Poola, tänapäeva Ukraina) Auschwitzi hävituslaagrisse, kus SSlased mõrvasid nad kohe pärast saabumist.