1096. a. Ristirüütlid mõrvasid Geldernis Colognest (Saksamaa) põgenenud juudid.

 

1941. a. Saksamaa okupeeris Pruzana (Brest Litovski provints Poolas, tänapäeva Valgevene), kus elas 4.000 juuti.

Natsid nõudsid linna juudi kogukonnalt surmaähvardusel lunarahaks 500.000 rubla, 2 kg kulda ja 10 kg hõbedat.

 

Saksa väed okupeerisid teistkordselt Lubomli (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina), kus elas 3.500 juuti.

Esimest korda okupeerisid natsid linna 17. septembril 1939. a., andsid selle aga kolme päeva pärast üle Nõukogude Liidule vastavalt Ribbentrop-Molotovi lepingule.

Nüüd ajasid sakslased juudid linnast välja ja põletasid maha nende majad.

Juudid elasid siin Poola kuningate kaitse all alates 1516. a.

 

Saksa väed okupeerisid Koveli (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina), kus elas 17.000 juuti. Samal päeval mõrvati 8 juuti ja 200 juuti aeti teadmata suunas välja nende kodudest.

 

Saksa ja Itaalia väed ründasid Falesti linna Bessaraabias (Rumeenia, tänapäeva Ukraina), kus nad põletasid elumaju ja mõrvasid arvukalt juute.

 

Natsid okupeerisid Miti (Grodno provints Poolas, tänapäeva Valgevene), kus nad mõrvasid juute, süüdistades neid koostöös kommunistidega.

Juudid elasid Miris alates 16. saj.

Linn andis juudi maailmale tuntud rabisid, siin sündis hasidism. Mitmed linna yeshivaad (religioossed kõrgkoolid) olid väga tuntud.

 

1944. a. 17 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).