בס"ד

laupäev, 24.02.2018, 22:57
UudisedSisend
Block title
tora
  • Riho Esko Maimets

    web camera kotel

    IISRAEL
    ...

    Block title
    Kalender
    statistika

    Online vaid: 1
    külalist: 1
    liikmed: 0
     
    Uudised » 2012 » juuli » 5 » Mälestamispäev
    05:25
    Mälestamispäev
    5. VII
    1919. a. Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest viisid Sokolovi juhtimisel läbi pogrommi Dunkovis (Podoolia provints Venemaal). 24 juuti mõrvati ja 150 juudile tekitati raskeid kehavigastusi.
     
    1941. a. 5päevase aktsiooni käigus mõrvas Leedu politsei Kaunases (Leedu) 3.000 juuti.
     
    2päevase aktsiooni käigus mõrvasid fashistid 1.000 juuti Edinitas (Bessaraabia, Ukraina).
     
    Pärast Punaarmee lahkumist Stryjist (Poola, tänapäeva Ukraina) mõrvasid kohalikud elanikud seal 11 juuti.
     
    Rudkis (Poola) mõrvasid ukrainlased 15 juuti ja põletasid maha kohaliku sünagoogi.
     
    Ukraina abipolitsei mõrvas Ternopolis (Poola, tänapäeva Ukraina) 70 juuti. Veel 20 juuti mõrvasid linnatänavail sõdurid ja ukrainlastest linnaelanikud.
     
    Natsid okupeerisid Liga küla (Grodno provints Poolas). 15.000st külas elavast juudist viisid nad välja 200 juuti, nende seas ka kohaliku rabi, ja mõrvasid nad.
     
    Serbias politsei mõrvas Belgradis (Jugoslaavia) 3 juuti.
     
    Saksa väed okupeerisid Skalati (Poola, tänapäeva Ukraina), kus elas 4.800 juuti. Kohe mõrvati seal 20 juuti. 200 juudil õnnestus linnast põgeneda.
    Juudid elasid Skalatis alates 18. saj.
     
    Saksa väed okupeerisid Buczaczi (Ternopoli provints Poolas), kus elas 10.000 juuti. Samal päeval algas juudipogromm.
    Selles linnas sündisid mitmed juudi intellektuaalid, s.h. Nobeli preemia laureaat S. J. Agnon.
    Juudid elasid siin alates 16. saj.
     
    Saksa ja Rumeenia väed okupeerisid Czernovitzi (Bukoviina, tänapäeva Ukraina). Kohe anti korraldus mõrvata kohalikud juudi intellektuaalid.
     
    Saksa väed okupeerisid David-Gorodoki (Valgevene), kus elas 5.000 juuti. Kohaliku elanikkonna nõudmisel viisid sakslased linnast välja kõik üle 14 aasta vanused meessoost juudid. SSlased käskisid neil kaevata kraavid, kus juudid mõrvati.
    Naised asutati kohalikku getosse.
    Juudid elasid siin alates 16. saj.
     
    Wlodzimierzis (Poola, tänapäeva Ukraina) mõrvasid natsid ja ukrainlastest politseinikud 150 juuti.
     
    Saksa väed okupeerisid Sarny (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina). Kohe hakkasid SSlased mõrvama juute.
    1940. a. deporteerisid nõukogud siit Siberisse 2.000 juuti.
     
    1942. a. Rumeenia väed sisenesid Wiznitzisse (Bukoviina, tänapäeva Rumeenia) ja mõrvasid seal kohe 21 juuti.
     
    1943. a. Vahistati juudi vastupanuliikumise juht Vilna getos (Leedu) Yizhak Wittenberg. Juudi vastupanuliikumisest osavõtjatel õnnestus ta vabastada. Natsid lubasid mõrvata getos elavad juudid, kui nad ei anna välja Wittenbergi. Et päästa geto elanikud, andis Wittenberg end ise üles natsidele. Wittenbergi mõrvasid gestaapolased.
     
    1944. a. Papa getost (Ungari) deporteeriti kahe transpordiga Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola)3.557 juuti. Neist elas sõja lõpuni 300 juuti.
    Samal päeval deporteerisid SSlased Auschwitzi hävituslaagrisse 1.286 juuti Sopronist, 650 juuti Csornast, 50 juuti Szillist ja 500 juuti Mohacsi getost (kõik Ungarist).
    vaatas: 235 | add: Yait | rating: 0.0/0
    Kommentaare: 0
    Nimi*:
    Email:
    kood*:
    Copyright MyCorp © 2018
    Free web hostinguCoz