1100. a. Esimesest ristisõjast osavõtjad vallutasid Haifa, kus enamiku elanikest moodustasid juudid. Vaatamata juutide visale vastupanule mõrvasid ristisõdijad pea kõik juudid Haifas. Ainult mõnel juudil õnnestus põgeneda Accosse või Caesareasse.

 

1644. a. Valladolidi autodafeel (Hispaania) põletati elusalt judaismi vastu võtnud Hispaania aadlik.

 

1648. a. Bogdan Chmielnicki kasakad mõrvasid pärast Bari (Ukraina) vallutamist enam kui 2.000 juudi perekonda.

 

1670. a. Viinist aeti  Austria imperaator Leopold I korraldusel välja 4.000 juuti. Väike arv juute nõustus ellujäämise nimel laskma ennast ristida.

Kristlased hävitasid linna Suur Sünagoogi ja ehitasid sellele kohale Püha Margareti kiriku.

 

1941. a. Simon Petljuura surmaastapäeval  mõrvati Lvovis (Galiitsia provints Poolas, tänapäeva Ukraina) 2.500 juuti.

Simon Petljuura oli süüdi kümnete tuhandete juutide mõrvamises. 26. mail 1926. a. tappis kättemaksuks Simon Petljuura Pariisis juut Shwarzbart.

 

Natsid mõrvasid 3 päeva jooksul Liepaja sõjasadamas (Läti) 600 juuti.

 

Natsid käskisid Oszmianys (Poola, tänapäeva Valgevene) 700l juudi mehel tulla linna peaväljakule. Sealt viidi nad Bartelisse ja mõrvati.

 

1942. a. SSlased mõrvasid Kosovos (Ukraina) 1.200 juuti.

 

Kemptenist (Saksamaa) deporteeriti 200 juuti Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).

 

Westerborki transiitlaagrist (Holland) deporteeriti 1.135 juuti Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Natsid mõrvasid Kobryni getos (Valgevene) 2.000 juuti.

 

Bytenis (Ukraina) mõrvasid SSlased 840 juuti.

 

1944. a. Kaunase getost (Leedu) deporteeriti väike arv seal ellujäänud juute läände.