4. IX
1553. a. Judaismi kõrgpüha Rosh HaShanah (Uus Aasta) päeval konfiskeeris Itaalia Inkvisitsioon kõik riigis leitud Talmudi ja Pühakirja köited.
1883. a. Novomoskovskis (Venemaa) algas pogromm, mille käigus rööviti täelikult paljaks kõigi juutide majad, mis seejärel hävitati.
1939. a. Sakslased okupeerisid Sosnowieci (Katovice provints Lõuna Poolas). II maailmasõja puhkedes elas linnas 28.000 juuti. Kohe esimesel päeval kui sakslased sisenesid linna, mõrvasid nad seal 13 juuti.
Juudi ajalukku jäi see päev Verise Esmaspäevana.
Kohe esimesel päeval, mil sakslased sisenesid Czestochovasse (205 km Varssavist edelas, Poola), organiseerisid nad seal pogrommi, mille käigus nad mõrvasid sadu juute.
Juudid elasid Czestochovas alates 18. saj.
Linna okupeerimisel elas seal 30.000 juuti.
1941. a. Natsid mõrvasid 1.000 Zambrovi juuti (Rutki-Kosaki rajoon Poolas).
1942. a. Päev pärast seda kui valgevenelased sulgesid Lachva geto (Valgevene), alustasid nad sinna jäänud 2.000 juudi mõrva ettevalmistamist.
Juudid osutasid vihast vastupanu ja süütasid oma elamud. 600 juudil õnnestus põgeneda, siiski õnnestus natsidel neist hiljem mõrvata 500 juuti. Sadakond ellujäänut ühinesid partisanidega. Ülejäänud getos asunud juudid mõrvati.
1.013 juuti, mehed ja naised, deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Kohe pärast saabumist mõrvati neist 959 juuti gaasikambrites.
Sõja elasid neist üle 28 juuti.
SSlased mõrvasid Sambori getos (Lvovi provints Poolas, tänapäeva Ukraina) 100 juudi vanurit ja deporteerisid 2.000 juuti Belzeci hävituslaagrisse.
Natsid deporteerisid Belzeci hävituslaagrisse 2.000 juuti Skolest (Poola), 2.000 juuti Chodorovist (Ukraina),3.000 juuti Leskost (Ukraina), 1.000 juuti Rozdolist (Poola) ja 500 juuti Mikolayovist (Ukraina).
Juudid Chodorovist, Rozdolist ja Mikolayovist mõrvati Belzeci hävituslaagris kohe pärast saabumist.
1944. a. 2.087 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).
| 
