1902. a. Czestochovas (Poola) algasid juudivastased rahutused. Juutide elumajad hävitati, kauplused rööviti paljaks, juute peksti tänavail.

Sündmustesse sekkusid väeosad, kes vahistasid u. 200 antisemiidist märatsejat, nende seas kaks kristlikku vaimulikku.

 

1939. a. Saksa väed okupeerisid Kaluszyni (Poola), kus elas 6.500 juuti. Enamus neist suleti suurde kirikusse, kus neid  piinati kolm päeva.

Juudid elasid Kaluszynis alates 17. saj.

 

Natsid põletasid Solecis (Poola) elusalt 40 juuti.

 

Kaitsepolitsei mõrvas Zdunska Volas (Varssavist edelas, Poola), 5 poolakat ja 1 juudi.

 

Wehrtmacht mõrvas Tuchovi külas (Tarnowi lähedal, Poola) 12 juuti.

 

Sakslased mõrvasid Wyzkovi küla (Poola) okupeerimisel 65 juuti.

 

1942. a. Natsid mõrvasid Rosh Hashanah eelõhtul 1.600 juuti Grodekis (Valgevene). Umbes 400 ellujäänud juuti deporteeriti Krasnoye getosse.

 

SSlased ja ukrainlastest politseinikud mõrvasid Druszkopolis (Ukraina) 1.200 juuti.

 

1.000 juuti, mehed ja naised, deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Kohe pärast saabumist mõrvati neist gaasikambrites 920 juuti.

Sõja elasid neist üle 13 meest.

 

SSlased mõrvasid Stolinis (Poola, tänapäeva Valgevene) kahe päevaga 3.600 juuti.

 

Algas Lida geto (Novogrodeki provints Poolas) 9 päeva kestnud likvideerimine. Getos hoiti 10.000 juuti. Osa juute mõrvati kohapeal, ülejäänud deporteeriti Treblinka hävituslaagrisse.

 

235 juudil õnnestus põgeneda Horochovi getost (Luzki provints Poolas) ja ühineda partisanidega.

 

Westerborki transiitlaagrist (Holland) deporteeriti 874 juuti Auschwitzi hävituslaagrisse.

 

1943. a. Juudid deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Algas 3 päeva kestnud Minski ja Lida getode (mõlemad Valgevenes) likvideerimine.