1505. a. Ceske Budejovices (Boheemia, Tshehhoslovakkia) süüdistati 10 juuti rituaalmõrvas - kristlasest tüdruku tapmises. Need juudid vangistati ja piinati 20. novembrist 12. detsembrini, seejärel põletati nad elusalt.

Aastaid hiljem tunnistas karjus oma surivoodil, et ta andis valetunnistusi juutide vastu ja et juudid olid süütud.

 

1939. a. Natsid käskisid kõigil juutidest meestel vanuses 14 kuni 50 aastani olla 2 aastat sunnitöödel Poolas ja Saksamaal. Enamik neist juutidest suri julma kohtlemise tagajärjel.

 

Kohe pärast Lodzi annekteerimist deporteeriti 3 päevaga selles linnas elanud 8.000 juuti Kindralkubermangu.

 

1941. a. SSlased mõrvasid 200 juudi haiget Nowinki (Minski rajoon Valgevenes) psühhiaatria haiglas. Osa neist mürgitati gaasiga, osa lasti maha.

 

SSlased mõrvasid 26 juuti Neweli vanglas (Valgevene) Piatino külas.

 

Pariisis (Prantsusmaa) vahistasid sakslased 1.000 silmapaistvat juuti.

 

Poola politsei mõrvas sadu juute, kes püüdsid edastada toitu nälga surevatele Chmielniki getos (Kielce provints Poolas) asuvatele juutidele.

 

1942. a. 757 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

SSlased mõrvasid 500 Lutskis (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina) veel ellu jäänud juudi oskustöölist. Väehesel arvul nendest juutidest õnnestus põgeneda.

Sõja elasid üle 150 Lutski juuti.

 

SSlased deporteerisid 2.000 juuti Novy Dvori getost ja 2.000 juuti Czerwinski getost (mõlemad Varssavi provitsis, Poolas) Auschwitzi hävituslaagrisse.