29. VII. 12. a. Täna tähistab Iisraeli rahvas Aavikuu 9. päeva. Alljärgnevalt lühidalt mõnedest sündmustest, mis toimusid sellel päeval.

 

Kõigevägevama otsuse kohaselt oli Egiptuse orjapõlvest väljunud põlvkond määratud surema 40 aastat kestnud ümber-rändamistel Siinai kõrbes, Iisraelimaad nägemata.

 

422. a. e.m.a. Kuningas Shlomo 9. saj. e.m.a. ehitatud I. Templi hävitas Baabüloni kuningas Nebukadnetsar. Iisraelimaa elanikud aeti Baabüloni.

 

68. a. Rooma väepealik ja hilisem imperaator Titus Vespasianus hävitas 4. saj. e.m.a. ehitatud II. Templi.

 

135. a. Langes viimane Roomavastase ülestõusu kolle Beitar. Ülestõusu juht Shimon Bar-Kohba tapeti.

Rooma ajaloolane Dion Cassius kinnitas, et "ülestõusu käigus hukkus 580 tuhat juuti, hävitati 50  kindlustatud linna ja 985 asundust. Pea kogu Yudea muutus väljapõletatud kõrbeks".

 

Mitu aastat pärast Bar-Kohba ülestõusu lüüasaamist (täpsed andmed puuduvad) käskis Rooma prokuraator Titus Rufus üles künda hävitatud Templi ja selle ümbruse maa. Täitus prohvetlus (Micha 3:12): ...teie pärast küntakse Siion kui põld ja Jeruusalemm saab varemeteks ja (Issanda) mäe hoone metsakünkaks.

Roomlased keelasid surmanuhtluse ähvardusel juutidel elada Jeruusalemmas. Jeruusalemm muudeti paganlikuks linnaks ja sai nimeks Elia Capitolina.

 

1095. a. Paavst Urban II teatas 1. ristisõja algusest, millest osavõtjad mõrvasid kümneid tuhandeid juute ja hävitasid suure arvu juudi kogukondi.

 

1146. a. 2. ristiretkest osavõtjad viisid läbi arvukaid pogromme Saksamaal ja Prantsusmaal.

 

1290. a. Algas juutide välja-ajamine Suurbritanniast.

 

1306. a. 1 päev pärast 9. aavi avaldati korraldus juutide välja-ajamisest Prantsusmaalt. Sama korralduse kohaselt pidid juudid kogu oma omanduse maha jätma.

 

1348. a. Euroopa juute süüdistati ajaloo ühe suurima katkuepideemia "Must surm" põhjustamises. Selle süüdistuse tagajärjel toimusid arvukates Euroopa riikides pogrommid ja juudimõrvad.

 

1492. a. Hispaania kuningas Ferdinand II ja kuninganna Isabella I avaldasid korralduse juutide välja-ajamisest Hispaaniast. Maalt olid sunnitud lahkuma enam kui 300 tuhat juuti.

Paljud juudid patustasid, võttes sunniviisiliselt vastu ristiusu. Neist valdav enamus hoidis salaja kinni J-mala antud õpetusest lootuses, et ka neil õnnestub pääseda Hispaaniast.

 

Inkvisitsioon jälgis neid väga tähelepanelikult ja põletasid tuleriitadel neid juute, kelle puhul õnnestus tõestada nende ustavus judaismile.

 

Hispaaniast põgenenud juute keeldusid vastu võtmast Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Juudid leidsid enestele uue elukoha Vahemeremaades... (1938. a. keeldusid kõik kristlikud riigid päästma Saksamaa juute - vt. Eviani konverents - v.a. Dominikaani Vabariik).  

 

1555. a. Rooma juudid asutati ümber getosse (esimene geto loodi 1516. a. Veneetsias). 1567. a. sunniti getodes elama ülejäänud Itaalia juutidel.

 

1648. a. Algasid Bogdan Hmelnitski kasakate juudimõrvad, mille käigus hukkusid enam kui 100 tuhat juuti.

 

1882. a. Venemaal algasid juudipogrommid.

 

1914. a. Algas I maailmasõda. Sama aasta augustis hävitati sajad Euroopa juutide kogukonnad. 1939. a. alanud II maailmasõda ja SHOA (Katastroof) oli Euroopa juutidele I. maailmasõja jätk.

 

1942. a. Algas Varssavi geto juutide deporteerimine hävituslaagritesse.

 

Hakkas "töötama" Treblinka surmalaager.