27. II. 13. a. Tallinna Okupatsioonimuuseumis oli raamatu "Eesti ajaloolised kõned" esitlus. Raamatusse on kogutud Eesti ühiskonna- ja poliitikategelaste 48 ametlikku pidulikku kõnet. Need inimesed on viimase 200 aasta jooksul kõige enam mõjutanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse teket ja arengut. Raamatu autor on oma kogumikku lülitanud ka Hjalmar Mäe kõne, kes oli Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal 1941-1945.

Mäe 28. oktoobril 1941.a. peetud kõne avaldamisele "rahvuslike poliitkõnede aarete seas" lisab skandaalsust fakt, et Mäe ei olnud ainult propagandist, vaid natsistliku Saksamaa poliitika elluviimise aktiivne juht. Ka kõiges selles, mis puudutab Holokausti.

Nimelt kuulutas Eesti end 1941.a. lõpul esimese (ja ainukese - toim) maana fašistliku Saksamaa territooriumil juudivabaks. Selleks ajaks olid mõrvatud peaaegu kõik Eestisse jäänud eesti juudid (toim). 1941.-1945.a. tegutses Eestis üle 25 koonduslaagri, hukati 61 000 tsiviilelanikku ja 64 000 sõjavangi. Eestis kasutati aktiivselt Venemaalt jm siia toodud naiste ja laste orjatööd.

1990ndatel aastatel president Lennart Meri ettepanekul tegutsenud rahvusvahelise ajalookomisjoni kokkuvõttes nimetati Mäed otseseks peasüüdlaseks Eestis Teise maailmasõja ajal toimepandud sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes.