27. II. 13. a. Iisraeli meedikud teevad tõsiseid uuringuid, et välja selgitada, kas on mingi seos inimese sünnikuu ja tema eluea pikkuse vahel. Kümne aasta tagused uuringud tõestasid, et kauem elavad inimesed, kes on sündinud septembrist novembrini; kuid uuringud selles vallas veel jätkuvad.

Teadlased analüüsisid 44 487 vähihaige haiguslugusid aastatest 1994-2011. Tulemusi kõrvutades tulid nad järeldusele, et meeste puhul on vähirisk suurem jaanuaris-aprillis sündinutel, erandiks on veebruar, kus haigestunuid on tunduvalt vähem. Kogu statistika meeste kohta näeb välja selline: 11,4 % haigetest on sündinud märtsis, 9,9 % jaanuaris, 9,5 % aprillis, 8,6 % detsembris, 8,4 % mais, 8 % veebruaris, 7,8 % juulis, 7,7 % oktoobris, 7,4 % augustis, 7,1 % juunis ja septembris, 7 % novembris.

Naiste puhul ilmnesid samasugused seosed, ehkki avaldusid nõrgemalt.
Teadlased järeldasid, et need, kes on sündinud jaanuarist-aprillini, on rohkem ohustatud kasvajatest.
Sellest kirjutab ajakiri Journal of Basic and Clinical Physiology and Pharmacology.

Leedu teadlased on tulnud samadele järeldustele. Vilniuse teadlased uurisid 22 047 südamehaige haiguslugusid aastatest 1990-2010, ilmnesid samasugused tendentsid. Aasta esimeses kolmandikus sündinud haigestusid sagedamini; erandiks ka selles uuringus on veebruarikuus sündinud, kes haigestusid vähem.

Ka Chicago gerontoloogiakeskuse uuringud on viinud samasugustele tulemustele. Uurides ja analüüsides rohkem kui 2000 100-121 aasta vanuse inimese tervist, selgus, et vähi- ja südamehaigeid on vähem septembrist novembrini sündinute seas.

Teadlased püüavad leida selle põhjusi. Nimetatakse Maa seismilise aktiivsuse muutusi, ökoloogilisi faktoreid, näiteks aastaajast sõltuvat atmosfääri saastumist.

Petach-Tikvas asuva Beilinsoni teadlaste grupi juhi, keskuse vanemkardioloog professor Elijahu Shtupel arvas nii: "On teada, et kosmoseosakesed võivad mõjutada fermente inimkehas. Võimalik, et nad suudavad ka esile kutsuda kasvajat ning blokeerida südamelihast. Kosmilise radiatsiooni osakesed jõuavad Maale neutronitena ja suudavad nähtavasti mõjutada rakkude jagunemise kiirust, mis võib põhjustada kasvajate teket."
Shtupel tegi eksperimente, et uurida kosmose radiatsiooni mõju haigestumisele. Ta nimetas selle uurimissuuna 1989. a. kliiniliseks kosmobioloogiaks. Tänu neile uuringutele on juba ilmnenud, et magnettormide ajal ägenevad märgatavalt südamehaigused.