Saadeti imperaator Vespasianusele ettekanne juutide mitteallumisest. Ta tuli ja piiras linna kolm aastat. Olid siis Jeruusalemmas kolm rikast inimest: Nakdimon ben Gurion ja Ben Kalba Savua ja Ben Tsitsit Akeset.

 

Kuskohast tuleb nimi Nakdimon Ben Gurion? Sest tema pärast sähvatas (nakda hbr. k.) päike.

 

Tõlgendus

Jeruusalemm võis välja kannatada pikaajalise piiramise tänu kolme nimeka kodaniku heldusele, kes olid piisavalt rikkad, et kindlustada kõigi elanike vajadused. Talmud (Taanim 20) jutustab sündmusest, mis andis Nakdimon ben Gurionile tema uue nime.

 

Ükskord, kui Jeuusalemma pühale kogunes arvukalt palverändureid selgus, et kõigile ei jätku joogivett. Sel aastal oli Iisraelimaal põud.

 

Nakdimon pöördus ühe tähtsa Jeruusalemmas elava Rooma võimumehe poole. Tema käsutuses olid kaksteist joogivett täis veemahutit.

 

Nakdimon sai ametimehe nõusoleku anda see vesi palveränduritele, lubades kindlaks tähtajaks jälle täita veehoidlad veega. Oma sõnade kinnituseks kohustus ta juhul, kui ei suuda täita oma lubadust, maksta roomlasele kaksteist kangi hõbedat.

 

Saabus lepitud päeva hommik ja tänu jätkuvale põuale olid veehoidlad endiselt tühjad. Ametnik saatis Nakdimonile teate, et ta nõuab vett või hõbedat.

 

Lootes täielikult J-malale, vastas Nakdimon: "Päev on veel pikk". Keskpäeval nõudis võimukandja jälle lubaduse täitmist. Nakdimon saatis vastuse: "Päev ei ole veel lõppenud".

 

Roomlane naeris Nakdimoni enesekindlust: "Terve aasta polnud vihma ja nüüd, kui on jäänud vaid mõni tund, loodad sa vihmale, mis täidaks tühjad veemahutid". Veendunud, et ta saab varsti kaksteist hõbedakangi, läks roomlane sauna, valmistudes tähistama talle osaks saanud rikkust.

 

Nakdimon läks aga Templisse palvetama. Mässinud end talitti puistas ta Kõigekõrgema ees välja oma südame: "Maailma Valitseja, Sa tead ju, et ma ei tegutsenud auahnusest, ega mitte ka oma vanemate koja ülendamiseks, vaid Sinu Au pärast püüdsin ma varustada palverändureid veega".

 

Samal hetkel kattus taevas pilvedega ja kohe algas paduvihm, mis täitis tühjad veehoidlad pilgeni, nii et vesi voolas neist ülegi.

 

Saunast tagasiteel kohtas roomlane Nakdimoni, kes tuli Templist. Ütles talle Nakdimon: "Sa pead mulle tagastama osa veest: vahe sellest, mis sul on nüüd ja mille andsid mulle".

 

Roomlane vaidles vastu: "Ma saan aru, et su J-mal oli armulik su vastu, ometi võitsin mina, sest päike on juba loojunud ja maksmiseks määratud päev lõppes juba. Ja seepärast on vesi kaevudes minu. Sina oled aga mulle võlgu hõbedat".

 

Pöördus Nakdimon tagasi Templisse. Jälle mässis ta end talitti ja hakkas palvetama: "Maailma Valitseja! Näita, et selles maailmas on rahvas, keda Sa armastad. Nüüdsama lõid Sa ime ja andsid meile vihma! Tee veel üks ime!"

 

Kohe ajas tuul pilved laiali ja jälle säras päike.

 

Roomlane ütles: "Kui päike poleks paistma hakanud, oleks mul olnud õigus sinu hõbedale".

 

Talmud lõpetab selle jutustuse nii: tema nimi polnud Nakdimon, vaid Buni. Miks hakati teda hüüdma Nakdimoniks? Sest tema pärast hakkas paistam (nakda) päike.