1895. a. Juudi päritolu prantsuse ohvitseri Alfred Dreyfusi avalik ja alandav degradeerimine pärast kohtulikku süüdimõistmist. Alfred Dreyfusi protsess Pariisis eluaegse vanglakaristuse otsusega põhjustas antisemitismi puhanguid kogu Prantsusmaal.

 

Kolm aastat hiljem ilmus Emile Zola kuulus artikkel "Ma süüdistan", milles ta näitas Dreyfusi süüdistust kuritahtliku laimuna. Õiglus jäi peale alles 11 aastat hiljem (!) 1906. a., mil tõestati Dreyfusi süütus.

 

Apellatsioonikohus tühistas täielikult 1895. a. Dreyfusi süüdimõistva otsuse ja sellele järgnenud degareerimise.

 

1919. a. Kolonel Palienko salgad Ukraina rahvusarmeest "Surmapataljonid" sisenesid Berdichevi linna (tänapäeva Ukraina). Juudi kogukonna pogrommi käigus rööviti juutide vara ja tapeti juutide omakaitse. Hukatud juutide matustest osavõtjad tapeti samuti.

 

1920. a. Ukraina rahvusliku armee Romashenko rühmad panid Novaya Bassanis (Ukraina) toime pogrommi. 43 juuti tapeti.

 

Väikesel juutide rühmal õnnestus põgeneda. Mõned neist suundusid Varssavi getosse, kus nad osalesid ülestõusus 1943. a. aprillis.

 

Miedzyrzec Podlaski (Lublini rajoon Poolas) juudid deporteeriti Treblinka ja Majdaneki hävituslaagritesse.

 

Üle 15.000 juudi hävitati 2päevase aktsiooni käigus Lvovi getos (Poola, tänapäeva Ukraina). Nad aeti liivakarjääri, kus nad lasti maha. Ohvrite seas oli Juudi nõukogu president Dr. Eberson jt. nõukogu liikmed.

 

1945. a. Viimane rong Berliinist deporteeritud juutidega suundus Auschwitzi hävituslaagrisse.

 

Ainsast natside koonduslaagrist Itaalias Risiera di San Sabbast deporteeriti ligi 40 itaalia juuti Ravensbrücki hävituslaagrisse Saksamaal.