1349. a. Katkupuhang Friedrichshafenis (Saksamaa). Juute süüdistati kaevude mürgitamises ja kõik selles linnas elavad juudid tapeti.

 

1412. a. 24st punktist koosnevas "Contra Judaeos" nõudmine luua kõigis Hispaania linnades juudigetod.

 

1493. a. Viimane tähtaeg Sitsiilia ( kuulus sel ajal Hispaaniale) juutidele lahkumiseks saarelt. Iga saarelt leitud juut kuulus tapmisele. Juudid elasid Sitsiilias üle 1.500 aasta.

 

1942. a. Bugaj (Poola) 600 juuti deporteeriti Chelmno hävituslaagrisse, kus nad tapeti.

 

Brdovis (Varssavist lähedal, Poola) tapsid SS ja julgeoleku politsei 600 juuti.

 

Algas Odessa (Ukraina) juutide viienädalane deporteerimine Berezovka ja Golta töölaagritesse. Ligi 20.000 juuti tapeti.

 

1943. a. 1.000 Berliini juuti deporteeriti Reichi pealinnast.

 

Natsid alustasid 20.000 juudi deporteerimist Zambrovi töölaagrist (Poola) 2.000 inimese kaupa öörongidega Auschwitzi.

 

Likvideeriti Wolkowisky laager Grodnos (NSVL). 1.000 juuti deporteeriti Auschwitzi.

 

1944. a. 23 juuti Triestist (Itaalia) deporteeriti Auschwitzi (Poola), kus nad kohe peale saabumist tapeti.

 

Lodzist (Poola) deporteeritud juudid saabusid Auschwitzi. 95 juuti tapeti kohe pärast saabumist.

 

Stutthoffi (Poola) kontsentratsioonilaagrist deporteeriti 1.000 juuti Auschwitzi hävituslaagrisse. Varsti pärast kohalejõudmist nad kõik tapeti.