3. III
1349. a Katkuga Must surm seotud juutide jälitamised jõudsid juudi kogukonda Constance (Saksamaa). Juute süüdistati veeallikate mürgitamises. 330 juuti põletati elusalt selleks otstarbeks püstitatud puumajas.
1941. a. Amsterdamis (Holland) lasid natsid maha esimese juudi - Saksamaalt põgenenud Ernst Coheni.
1942. a. Zychlini getos (Poola) kogusid natsid Purimi õhtul kokku ellujäänud juudid. Vanad ja haiged, kes ei suutnud vagunitesse minna, lasti maha.
Ülejäänud üle 3.000 Zychlini juudi deporteeriti Chelmno hävituslaagrisse, kus nad mõrvati.
Zychlin oli nüüdsest juudivaba.
Saksa armee viis Dolhinovis (Valgevene) läbi esimese suure juudivastase aktsiooni. 1.500 juuti viidi linnast välja ja lasti maha. Nende laibad põletati.
1943. a. 75 Viini (Austria) juuti deporteeriti Auschwitzi (Poola) hävituslaagrisse.
Ööl vastu 3. märtsi viis Saksa armee Makedoonias (Kreeka, tänapäeva Bulgaaria) läbi juutide haaranguid: Cavallas, Dramas, Comotinis, Alexandroupolis ja Xanthis.
5.000 juuti deporteeriti Treblinka hävituslaagrisse.
3.000 juuti Baron Hirschi getost (Kreeka) deporteeriti Auschwitzi hävituslaagrisse ja kõik juudid Ida-Traakiast, s.h. Samothrace saarelt, vahistati.
1944. a. 732 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse.
1945. a. 182 juuti tapeti Ebensee kontsentratsioonilaagris (Austria).
|