1422. a. Praha magistraadi korraldusel raiuti pea maha kellelgi John Seelaustil. Linnaelanikud tõstsid seepeale mässu, nad ründasid magistraadi hoonet ja röövisid linnanõunike elamuid.

Seejärel pöördus linnaelanike huvi juutide linnaosale. Nende röövimine jätkus juutide elamutes, mille elanikke nad tapsid.

 

1496. a. Imperaator Maximilian I avaldas edikti, mille kohaselt juudid kohustati lahkuma Kesk-Austriast hiljemalt sama aasta 14 septembril.

 

1919. a. Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest viisid läbi juudipogrommi Kalinovkas. 10 juuti mõrvati.

 

1936. a. Przytykis (Poola) algas juudipogromm, mida toetas kohalik politsei. Kõik juutide majad põletati, 3 juuti mõrvati, 20 kuni 30 juuti said raskeid kehavigastusi.

 

1942. a. Saksa politsei viis läbi aktsiooni Cihrini laagris (Ukraina), mille käigus lasti maha 722 juuti.

 

1944. a. Auschwitz II-Birkenau nn. perekonnalaagris tapeti gaasikambrites ööl vasu 9. märtsi 3.792 juuti: mehed, naised ja lapsed.