1247. a. Väike kristlasest tüdruk leiti surnuna Valreas (Prantsusmaa). Rahvajõuk teadis öelda, et juudid tapsid ta ja et tegemist oli "rituaalse mõrvaga."  Otsekohe haarati kinni 3 Valreas juuti, kes põletati elusalt. Hiljem tehti sedasama kõigi ülejäänud Valreas juutidega.

 

1605. a. Evoras (Portugal) viidi läbi autodafee, kus põletati varem ristitud juut, keda süüdistati judaismis.

 

1942. a. Hävituslaagritesse (täpsem informatsioon puudub) deporteeriti 12. detsembril 1941. a. Pariisis vahistatud juudid.

 

1.112 juuti deporteeriti Compiegne transiitlaagrist (Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Neist 19 juuti elas sõja lõpuni.

Sel ajal Prantsusmaa juute veel ei hävitatud ja deporteeritud olid juudid, kel puudus Prantsusmaa kodakondsus.

 

1944. a.  1.000 juuti deporteeriti Drancyst (Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse. Saabumisel sihtpunkti hävitati gaasikambrites kohe 480 juuti. Sõja lõpuni elas deporteeritutest 185 juuti, neist 60 naist.

 

Juudi politseinik Riia getos toetas aktiivselt juutide põrandaalust vastupanugruppi, mille eesotsas seisis Levine. Gestaapo sai selle grupi jälile ja lasi maha geto 40 juudist politseinikku.

 

2.000 juuti mõrvati kahepäevasel aktsioonil Kaunases (Leedu). Enamik ohvritest olid lapsed ja vanurid.

 

1979. a. Terrorist lõhkas pommi juudi restoranis Pariisis. Haavata sai 26 inimest.