1679. a. Esimene autodafee toimus Palma de Mallorcas (Hispaania). Inkvisitsioon süüdistas judaismi Seaduste salajases pidamises 50 inimest. Tegemist oli sunniviisiliselt ristitud juutide järeltulijatega.

Neile kõigile mõisteti eluaegne vanglakaristus.

 

1903. a. Kishinjovis (Moldaavia) algas pogromm, mille organiseerisid kohalikud vene võimud. Kahe päeva jooksul mõrvati 49 juuti, üle 500 juudile tekitati kehavigastusi. 2.000 juudi perekonda jäid kodutuiks.

 

1941. a. Saksa väed tungisid Jugoslaaviasse ja Kreekasse. Natside võimu alla jäi seal ühtekokku 145.000 juuti.

 

1942. a. 400 juuti deporteeriti Otvocki getost (Poola) Karczevi töölaagrisse, kus nad kõik tapeti.

 

1943. a. 2.020 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Sobibori hävituslaagrisse (Poola).

 

1944. a. Lyoni (Prantsusmaa) Gestaapo ülem Klaus Barbie käskis vahistada 44 juudi last, kes deporteeriti hiljem Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).