11. IV
1649. a. Mexico Citys toimus Mehhiko Inkvisitsiooni suurim autodafee. 109 juuti süüdistati judaismi Seaduste pidamises. Tegemist oli eelmistes põlvkondades sunniviisiliselt ristitute järeltulijatega.
Neist 75 põletati sümboolselt: põletati nende kujutised. 13 juuti põletati pärast eelnevat kägistamist. Üht juuti, Tomas Trevinot, kes keeldus kahetsemast, põletati elusalt.
1940. a. Zychlini (Poola) poola- ja juudi intellektuaalid deporteeriti erinevatesse koonduslaagritesse. Keegi neist ei jäänud ellu.
1941. a. Ungari natsid okupeerisid Subotica linna (Jugoslaavia). Umbes 250 juuti lasti kohe maha. Okupeerimise hetkel elas Suboticas 6.000 juuti.
1942. a. Zablatovis (Poola, tänapäeva Ukraina) vahistati väljaspool getot elavad juudid. Nad deporteeriti teadmata suunas.
Natsid kutsusid Pesachi eelõhtul Zamosci (Poola) juutidest elanikud turuplatsile. Sajad juudid tapeti sealsamas pärast kogunemist. 3.000 juuti deporteeriti Belzeci hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.
1939. a. elas linnas 12.000 juuti. 5.000 juuti põgenes siis Nõukogude Liitu.
1945. a. Randeggi väikelinnas (Austria) mõrvati 100 inimest, kelle seas olid juudid ja ungarlastest lapsed.
|