1266. a. Mare-du-Parcis, Roueni lähedal Prantsusmaal põletati katoliikluse vastu võtnud juut. Pole teada, kas tema ristimine oli vabatahtlik või mitte, aga ta pöördus tagasi judaismi Seaduste juurde.

 

1389. a. Prahas algasid juudivastased rahutused. Rahvahulk ründas juutide maju hüüetega "ristimine või surm". Tuhanded juudid, kes keeldusid ristimisest, tapeti. Nende surnukehad põletati.

 

1905. a. Bialystokis (Venemaa, tänapäeva Poola) algas kaks päeva kestnud pogromm. Kasakad peksid juute tänavail ja sünagoogides.

 

1939. a. Slovakkias kehtestati juudivastased seadused.

 

1942. a. 909 juuti deporteeriti Ceske Budejovicest (Tshehhoslovakkia) Belzeci hävituslaagrisse (Poola).

Juudid elasid selles linnas alates 14. saj.

 

1.000 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) erinevatesse koonduslaagritesse Poolas. Enamus nendest juutidest tapeti Sobibori hävituslaagris.

Ainult 3 naist elasid sellest transpordist sõja lõpuni.

 

1943. a.  Javorovi getos (Galiizias, Poola) puhkes ülestõus, mille käigus natsid tapsid 3.489 juuti. Ainult paar juuti, keda ei suudetud üles leida, jäid ellu.