1427. a. Berni (Schweitz) juudid aeti välja nende kodulinnast "Issanda, tema ema ja kõigi pühakute auks".

 

1484. a. Aix-en-Provences (Prantsusmaa) mõrvati arvukalt juute ja tekitati suurt kahju juudi kogukonnale.

 

1682. a. Miguel (Isaac) da Fonsecat, Antonio de Aguiarat (Aharon Cohen Faya) ja Gaspar (Abraham) Lopez Pereirat, varem sunniviisiliselt ristitud juutide järeltulijaid, süüdistati salajases judaismis.

Kõik nad põletati autodafeel Lissabonis (Portugal).

 

1883. a. Doni äärses Rostovis (Venemaa) hävitati 100 juudi elaniku ja ärimehe vara ja ettevõtted.

 

1920. a. Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid Jashkovis (Kiievi provints Ukrainas) 8päevase pogrommi käigus u. 100 juuti. Paljudele tekitati kehavigastusi.

 

1933. a. Saksamaal põletati juudi autorite raamatuid. Saksa üliõpilased tõid need raamatud raamatukogudest ja neid avaldanud kirjastustest.

 

1940. a. 600 juuti deporteeriti Zaolziest (Poola) Zaviercie getosse (Katovice provints).

 

Sakslased okupeerisid Hollandi, kus elas sel ajal 140.000 juuti. Neist 10.000 olid põgenikud Saksamaalt. Kohe kuulutati välja juudivastased seadused.

Esimene juudi kogukond loodi Hollandis 1492. a.  17. saj. oli Amsterdam tähtsaim juudi keskus Euroopas.

 

1942. a. 5.000 juuti deporteeriti Brzezany getost (Poola) Chelmno hävituslaagrisse.

 

Kahe päeva vältel mõrvasid SSlased Radunis (Poola) 2.000 juuti.

 

SSlased mõrvasid 500 juuti  Sluzevos (Poola).

 

1.500 juuti deporteeriti Sosnoviecist (Katovice provints Poolas) Auschwitzi hävituslaagrisse.

 

Viimased Sajmiste laagrissse (Belgradi lähedal, Jugoslaavia) jäänud juuditarid ja juudi lapsed deporteeriti.

6 juuditari  jäeti laagrisse, kuna nad olid abielus mittejuutidega.

 

8.000 Semlini (Jugoslaavia) juuti mõrvati gaasiautodes.

 

1943. a. Natsid mõrvasid Salaspilsi koonduslaagris (Läti) viimased sinna jäänud juudi käsitöölised.