1096. a. Piiskop Hermann III Colognest (Saksamaa) saatis juudid otsimaks varjupaika oma piiskopkonna teistes linnades. 24. juunil jõudsid ristirüütlid Neussi, mis Cologne lähedal ja mõrvasid 200 sinna peitunud juuti.

 

1298. a. Iphofenis (Saksamaa) mõrvati 25 juuti Saksamaa rüütli Rindfleisch ässitusel.

 

1648. a. Chmelnicki kasakad mõrvasid Homeli (Ukraina) vallutamisel 2.000 juuti ja 600 poolakat-katoliiklast.

 

1919. a. Petljuuralase Zeleny (Ukraina Rahvuslik Armee) juhtimisel läbi viidud pogrommi käigus mõrvati Lukachevkas (Ukraina) 15 juuti. Petljuuralaste 7. ja 9. rügemendid mõrvasid  Kopai-Gorodis (Podoolia provints Ukrainas) 11 juuti.

 

1922. a. Natsionaalsotsialistid mõrvasid Berliinis Saksamaa välisministri Walther Rathenau, kes rahvuselt juut. Mitmed tema tapmises osalenud said 5 aastat vanglakaristust.

 

1940. a. 250 juudi noorukit deporteeriti Checinyst (Kielce provints Poolas) Eieszanowi töölaagrisse. Pärast seda kui sakslased jõudsid Checinysse, loodi seal geto 3.000 juudile.

 

1941. a. Saksa vägede jõudes Kobryni (Bresti provints, Ukraina), deporteerisid nad sealt 170 juuti Patryki külla, kus nad mõrvati.

Pärast seda kui Nõukogude Liit okupeeris 20. IX 1939. a. Kobryni, põgenesid sinna Saksamaalt ligi 8.000 juuti.

 

Saksa väed okupeerisid Kaunase (Leedu), kus elas 30.000 juuti. Leedu partisanid mõrvasid neist 1.000 juuti. 10.000 juuti deporteeriti 7. forti.

 

1942. a. Vahistati Varssavi Juudi Nõukogu esimees Adam Czerniakov keeldumise pärast koostööst sakslastega seoses juutide deporteerimisega Varssavi getost.

 

1943. a. 151 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).