1096. a. Esinesest ristisõjast osavõtjad mõrvasid krahv Leiningeni juhtimisel kõik Colognest Werlinghofenisse (Saksamaa) põgenenud juudid. Paljud juudid sooritasid enesetapu enne ristirüütlite saabumist.

 

1298. a. Rothenburgis (Saksamaa) mõrvati nn. Rindfleischi juudijälitustes, mis toimusid Kesk- ja Lõuna-Saksamaal, 57 juuti.

 

1940. a. Natsid asutasid geto Bilgorajs (Lublini provints Poolas) ja hakkasid sinna deporteerima juute.

 

1941. a. Iasis (Rumeenia) algas pogromm.

 

Sakslases hõivasid Plunge (Leedu), kus elas 2.000 juuti. Kogu juudi kogukonna hävitamisel siin osales koos sakslastega leedulasest massimõrvar Arnoldo Pabrescha.

 

Sakslased okupeerisid Radoszkowice (Poola, tänapäeva Valgevene), kus nad mõrvasid arvukalt juute, süüdistades neid kuulumises komparteisse.

 

Sakslased okupeerisid Dubno (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina), kus elas 12.000 juuti. Ukrainlastest elanikel lubati teha juutide ja nende varaga kõik, mida nad iganes soovivad. Selle tulemuseks olid vägistamised, mõrvad ja röövimised. 

 

Sakslased okupeerisid Vladimir-Volynski (Ukraina), mida juudid nimetasid Ludmiriks.

Juudid elasid selles linnas alates 12. saj.

Neid peeti hazaaride järeltulijaiks (võtsid vastu judaismi 8. saj.)

 

Leedu fashistid mõrvasid Kaunases päev pärast sakslaste tulekut 800 juuti.

 

Sakslased okupeerisid Ozmiana (Leedu, tänapäeva Valgevene), kus nad mõrvasid arvukalt juute.

 

1942. a. Sakslased ja leedulased mõrvasid Lidas (Valgevene) 5.000 juuti.

 

SSlased mõrvasid 6.000 juuti  Lechoviczis (Novogorodeki rajoon Valgevenes)

 

Okupeeritud Prantsusmaa transiitlaagrist Pithiviersist deporteeriti juute (nende täpne arv pole teada) Auschwitzi hävituslaagrisse. Neist elas sõja lõpuni 51 juuti.

 

1943. a. Pärast juutide relvastatud vastupanu Czestochovas (Poola), mille käigus mõrvati arvukalt juute, deporteerisid natsid 1.000 juuti Auschwitzi hävituslaagrisse.

 

Viimased Stanislavovis (Poola, tänapäeva Ukraina) elavad 300 juuti mõrvati.

 

1944. a. Pärast Schweitzi juudi liidrite pöördumist palus paavst Pius XII Ungari riigipead Miklos Horthyt aidata juute. Sama palvega pöördusid Horthy poole Rootsi kuningas ja Rahvusvaheline Punane Rist.