1096. a. Esimesest ristisõjast osavõtjad jõudsid Saksamaa linna Ellerisse, kus nad mõrvasid kahe päeva jooksul 300 juuti. Linna juudi kogukonnast jäid ellu 3 juuti.

 

1221. a. Grupp palverändureid Frieslandist (Saksamaa) ründasid teel Pühale Maale juutide linnaosa Erfurtis ning mõrvasid seal 26 juuti.

 

1919. a. Mordalevitchi  salgad Ukraina Rahvuslikust Armeest ja kohalikud talupojad viisid Korninis (Kiievi provints Ukrainas) läbi kolmanda pogrommi viie kuu jooksul. Seekord mõrvasid nad 8 juuti.

 

1941. a. Leedu fashistid mõrvasid 26. ja 27. juunil Kaunases (Leedu) tuhandeid juute.

 

Kui saksa väed okupeerisid Dünaburgi (Läti), elas selles linnas 22.500 juuti. Viis juuti mõrvati, juudi mehed vahistati, ülejäänutel kästi lahkuda oma kodudest.

 

SSlased põletasid Berezas (Valgevene) maha sünagoogi ja seda ümbtitsevad elumajad. Arvukad juudid mõrvati.

 

Saksamaa väed okupeerisid Lutski (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina). Linnas elas 20.000 juuti.

 

1943. a. SSlased likvideerisid Buczaczi geto (Ternopoli provints Ukrainas).

 

SSlased mõrvasid sadu juute Czestochova geto likvideerimisel. Umbes 1.000 juuti deporteeriti laagrisse ja 4.000 juuti deporteeriti Hassagi töölaagrisse, kus nad töötasid vabrikus sunnitöölistena.

 

Likvideeriti Dabrova Gornicza geto (Katovice provints Poolas). Umbes 2.000 juuti deporteeriti Strodula getosse (Sileesia) ja sealt Auschwitzi hävituslaagrisse. Dabrova Gornicza kuulutati juudivabaks.

 

1944. a. Algas 12.000 juudi deporteerimine Debrecenist (Ungari) Auschwitzi hävituslaagrisse. Väga vähesed deporteerituist elasid sõja lõpuni.

 

SSlased deporteerisid 485 juuti Fossoliast ja Veronast (mõlemad Itaalias) Auschwitzi hävituslaagrisse.