1096. a. Mehri kindluses (Saksamaa) varjupaika leidnud juudid anti välja ristirüütlitele, kes nad mõrvasid, välja arvatud mõned lapsed, kes ristiti.

 

1919. a. Ukraina Rahvusliku Armee salgad Zeleny juhtimisel viisid Rehichtschevis (Kiievi provints Ukrainas) läbi 5päevase pogrommi, mille käigus mõrvati 20 juuti, paljudele tekitati raskeid kehavigastusi. Arvukaid juuditare vägistati.

Enam kui 170 juuti mõrvati pogrommi käigus Tulczynis (Ukraina).

 

1940. a. 3.500 juuti viidi soos asuvasse Zychlini getosse (Poola). Natsid moodustasid getos Juudi Nõukogu, mis pidi iga päev saatma juute välistöödele. Väga tihti ei toodud neid enam tagasi.

 

Rumeenia 16. jalaväerügement major Valeriu Carpi juhtimisel tuli Bukoviinasse (tänapäeva Ukraina). Sakarestie linnas mõrvasid sõdurid 36 juuti. Surnud ja haavatud maeti koos maha.

 

1941. a. Saksa väed võtsid Vilnas (Poola, tänapäeva Leedu) kinni 8.000 juuti.

 

Enne nõukogude lahkumist Lvovist (Poola, tänapäeva Ukraina) mõrvasid nad 2.000 vangi, kelle seas olid poolakad, juudid ja ukrainlased.

Seejärel linna okupeerinud sakslased andsid ukrainlastele 3 päeva talitamaks juutidega oma äranägemist mööda.

Ukrainlased ja poolakad läksid vanglatesse, kus nad leidsid tapetud, kelle surmas nad süüdistasid juute. 3 päeva jooksul mõrvasid nad linnas 2.000 juuti. Natsid pildistasid veresauna.

 

Pärast nõukogude lahkumist Czernovitzist (Bukoviina, tänapäeva Ukraina), kus elas 50.000 juuti, ajasid rahvajõugud juudid välja nende kodudest.

 

Saksa väed okupeerisid Riia (Läti). Linnas elas 40.000 juuti. Kohe mõrvasid fashistid 400 juuti.

Juudid elasid siin alates 16. saj.

 

Saksa väed okupeerisid Turka (Lvovi provints Poolas, tänapäeva Ukraina). Linnas elas 6.000 juuti.

 

Saksa väed ja ukrainlastest fashistid mõrvasid Samboris (Poola, tänapäeva Ukraina) sadu juute. Linnas elas 8.000 juuti.

Nõukogude korra ajal saadeti arvukad juudid Siberisse.

Juudid elasid  Samboris alates 15. saj.

 

1942. a. 3.000st Opoczno getos (Kielce provints Poolas) elavast juudist deporteeriti 400 juuti  Skarzysko-Kamienna töölaagrisse.

Juudid elasid Opocznos alates 16. saj.

 

1943. a. Brnost (Moraavia, Tshehhoslovakkia) deporteeriti viimased seal elavad juudid. Ühtekokku deporteeriti Brnost koondus- ja hävituslaagritesse 11.000 juuti.

 

Gestaapolane mõrvas Mochys (Volsztyni provints Poolas) ühe juudi.

 

1944. a. Alanud aktsiooni käigus, mis kestis 10. juulini, valisid SSlastest arstid Mengele ja Lukas oma eksperimentide tarvis välja juute, kes deporteeriti Auschwitz II-Birkenau hävituslaagrisse (Poola) ja Saksamaal asuvatesse sõjatehastesse.

4.000 juuti ja 80 noorukit viidi puhastama pommirünnakutes kannatada saanud rajoone. Neist vaid mõned elasid sõja üle.

 

Bonyhadi (Ungari) juudid deporteeriti Pecsi, kust nad saadeti edasi hävituslaagritesse.

 

6.000 juuti deporteeriti Kaposvarist (Ungari) Auschwitzi hävituslaagrisse. Vaid vähesed neist elasid sõja üle.

 

10 juuti  deporteeriti Therseienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Bergen-Belseni koonduslaagrisse (Saksamaa).