1096. a. Esimesest Ristiretkest osavõtjad krahv Leiningeni juhtimisel jõudsid Kerpenisse (Saksamaa), kus mõrvasid seal Colognest varju otsinud juudid.

 

1480. a. 3 Veneetsia (Itaalia) juuti põletati, süüdistatuina rituaalmõrvas.

 

1632. a. Madriidi (Hispaania) autodafeel põletati elusalt sajandeid tagasi sunniviisiliselt ristitud juutide 7 järeltulijat, süüdistatuina salajases judaismis.

Kristlikku inimpõletamistseremooniat jälgisid kuningas Philip IV, tema abikaasa Isabella de Bourbon ja arvukad välisriikide esindajad.

 

1919. a. Ilinetsis (Kiievi provints Ukrainas) mõrvati Volynetsi juhtimisel 13 juuti, tekitati raskeid kehavigastusi 60 juudile ja vägistati 8 juuditari.

Brailovis (Podoolia provints Ukrainas) mõrvati Kasakovi ja Sokolovi juhtimisel 2päevase pogrommi käigus 28 juuti. 50le tekitati raskeid kehavigastusi. Arvukad noored juuditarid vägistati. 

Kõik ülalloetletud kuritööd sooritasid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest.

 

1941. a. Storozynetzis (Bukoviina, tänapäeva Ukraina), mille Rumeenia väed okupeerisid esimesena sõja puhkedes, mõrvasid sõdurid 200 juuti.

 

Natsid ja leedulased mõrvasid 2 päeva vältel 5.000 juuti Vilnas (Poola, tänapäeva Leedu).

 

Rumeenia väed mõrvasid 2päevase pogrommi käigus kõik Czudyni juudid (Rumeenia Bukoviina).

 

Natsid nõudsid pärast Bielsk Podlaski (Poola) okupeerimist seal elavalt 5.000 juudilt 4 kg kulda.

Bielsk Podlaskis elasid juudid alates 15. saj.

1564. a. toimus seal pogromm: juute süüdistati siis rituaalmõrvas.

 

Saksa väed organiseerisid Zbarazis (Poola, tänapäeva Ukraina) elava 5.000 juudi vastu pogrommi.

 

Kolm päeva pärast seda kui sakslased okupeerisid Przemyslany (Lvovi provints Poolas, tänapäeva Ukraina), ajasid nad sadu juute linna sünagoogi, mille põletasid maha. Linnas elas siis 6.000 juuti.

 

Samal päeval kui saksa väed okupeerisid Ternopoli (Poola, tänapäeva Ukraina), mõrvasid nad seal koos ukrainlastega 18.000st linna juudist 5.000.

Juudid elasid Ternopolis alates 16. saj.

 

Algas sakslaste organiseeritud pogromm Grodnos (Poola, tänapäeva Valgevene).

 

Tilsiti (Leedu) natsid mõrvasid 111 Palanga elanikku, 214 Krottingeni elanikku ja 201 Garsdeni elanikku. Enamik mõrvatuist olid juudid.

 

Ukrainlased ja Saksa väed viisid läbi ühispogrommi Tuczynis (Volõõnia provints Ukrainas). 3.000st seal elavast juudist mõrvati sel päeval 70 juuti.

 

Sada juuti mõrvati natside okupeeritud Riias (Läti).

 

SSlased mõrvasid 3.000 juuti  Lubartis (Poola, tänapäeva Ukraina).

 

1944. a. 117 juuti deporteeriti Köszegist, 800 juuti Keszthelyst ja 250 juuti Sumegist (kõik Ungaris) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Esimesed 3.557 juuti deporteeriti Papast (Ungari) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Neist elas sõja lõpuni 300 juuti.

 

15 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Bergen-Belseni koonduslaagrisse (Saksamaa).

 

6.609 juuti viidi Szombathely (Ungari) koonduslaagrisse. Mõni aeg hiljem deporteeriti nad sealt Auschwitzi hävituslaagrisse. Pole teada, et keegi neist oleks ellu jäänud.

 

1945. a. Tripolis (Liibüa), mis oli Suurbritannia valitsuse all, algasid juudivastased rahutused. Rahvajõuk haavas ja mõrvas arvukalt juute. Juutide vara rööviti. 5 sünagoogi põletati.

 

1946. a. Umbes 200 juuti pöördus pärast sõja lõppu tagasi Kielce (Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola). Poolakad viisid nende vastu läbi pogrommi. 45 juuti mõrvati, nende seas 2 last. Ligi 50 juudile tekitati raskeid kehavigastusi.