1348. a. Euroopas möllava katku Must Surm epideemia puhkemises süüdistati kõikjal juute. Katku jõudes Hispaaniasse mõrvati Tarregas (Kataliinia provints) kõik 300 juuti. Nende surnukehad põletati.

 

1941. a. Saksa ja Rumeenia väed okupeerisid Secureni (väikelinn Bessaraabias, tänapäeva Moldaavia) ja mõrvasid kohe 90 linnas elavast 5.000 juudist.

 

SSlased vahistasid 400 juuti Ivanikis (Polesje rajoon, Nõukogude Liit). Nad mõrvasid selle grupi mehed ja deporteerisid naised Pinskisse.

 

SSlased mõrvasid Klaszkovces (Poola, tänapäeva Ukraina) 250 juuti.

 

Natsid mõrvasid Dünaburgi vanglas (Läti) 2.000 juuti.

 

Ukraina politsei alustas juudimõrvu Rohatynis (Stanislavovi provints Poolas, tänapäeva Ukraina).

 

Kaks päeva pärast natside sisenemist Riiga (Läti) mõrvas selleks otstarbeks loodud lätlastest politseinike eriüksus 400 juuti ja hävitas kõik linna sünagoogid.

 

Saksa väed okupeerisid Druja (väikelinn Valgevenes). Linnas elas 1.500 juuti. Kohe hakkasid SSlased ja nõukogude kollaboratsionistid  mõrvama juute.

Juudid elasid Drujas alates 16. saj.

 

Ukrainlased mõrvasid Skalatis (Ternopoli provints Poolas, tänapäeva Ukraina) 500 juuti.

 

Pärast seda kui Rumeenia väed sisenesid Czernovitzi (Bukoviina, tänapäeva Ukraina), mõrvasid rumeenlased ja sakslased seal 3.000 juuti.

 

1943. a. 2.417 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Sobibori hävituslaagrisse (Poola).

 

1944. a. 3.305 juuti deporteeriti Soproni getost Auschwitzi hävituslaagrisse. Sõja lõpuni elas neist 42 juuti.

 

1. juulil Bonyhadist Pecsi (Ungari) deporteeritud 1.200 juuti viidi edasi Auschwitzi hävituslaagrisse. Neist elas sõja üle 70 juuti.

Samal päeval saadeti 120 juuti Tolnast (Ungari) Auschwitzi hävituslaagrisse.

 

Lõppes juutide deporteerimine Auschwitzi hävituslaagrisse Lääne- ja Lõuna Ungarist.