507. a Daphnes (Antiochia lähedal, tänapäeva Türgi) toimus sõjavankrite võidusõit Roheliste ja Punaste meeskondade vahel.

Ootamatult ilma teadaoleva põhjuseta hävitasid Roheliste poolehoidjad, kes toetasid Bütsantsi sõjavankreid, kohaliku sünagoogi, kus mõrvasid seal palvetavad juudid.

 

1391. a. Röövhulkurite ja seiklejate jõuk sisenes juudi linnaossa Valencias (Hispaania), kus elas 5.000 juuti. 250 juuti mõrvati. Kristlastest rahvajõuk vägistas juudi naisi ja tüdrukuid ning röövis juutide vara.

Vähestel juutidel õnnestus põgeneda mägedesse, ülejäänud ristiti sunniviisiliselt.

 

1713. a. Lissabonis (Portugal) toimus autodafee. Mitmeid inimesi süüdistati judaismis. Kõik nad olid sajandeid tagasi vägivaldselt ristitud juutide järeltulijad.

Neilt nõuti avalikku patukahetsust. Üks judaismist kinnipidav naine oli nunn.

 

1919. a. Petljuuralasest hetman Sokolovi sõdalased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid Novo-Fastovis (Kiievi provints Ukrainas) 64 juuti, tekitasid raskeid kehavigastusi 20 juudile ja vägistasid pea kõik linnas elavad juuditarid.

Sama üksus mõrvas Volodarkas 3 päeva kestnud pogrommi käigus 50 juuti ja tekitas kehavigastusi 100 juudile.

Khamovkas mõrvati Mordalevitchi juhtimisel 2 juuti.

Kõik mõrtsukad olid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest.

 

1941. a. Saksa sõdurid deporteerisid 150 Czernovitzi juuti Bukoviinast (Ukraina) Pruti jõe äärde, kus nad mõrvasid kõik juudid. Mõrvatute seas olid pearabi Dr. Abraham Mark ja kantor Gurman. Järgmisel päeval pärast seda mõrva sunniti mitmeid juute matma mõrvatuid.

 

Natsid käskisid luua Kaunase juutidele geto Viliampobis (Leedu). Juutide deporteerimine loodud getosse pidi toimuma nelja nädala jooksul.

Kõigil juutidel kästi kanda kollast tähte.

Juute vangistati või mõrvati kõige tühisemal põhjusel.

 

Sakslased mõrvasid Rezehnes (Läti) 80 juuti.

 

Securenis (Bessaraabia, tänapäeva Moldaavia) algas 3 päeva kestnud pogromm. Linnaelanikud lohistasid juudid juudi surnuaiale, kus neid piinasid SSlased ja rumeenlastest sõdurid.

 

Baltisse (Bessaraabia, Rumeenia, tänapäeva Ukraina) tagasipöörduvad juudid deporteeriti koonduslaagritesse. 10 pantvangiks võetud juuti mõrvati.

Sakslaste sisenedes Baltisse elas linnas 15.000 juuti.

Gestaapo nõudid juudi kogukonnalt 20 juudi kommunisti nimekirja. Kui nad seda ei saanud, mõrvasid nad 44 linnas elavat juuti.

 

1944. a. 5 juuti deporteeriti Viinist Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).