1404. a. Salzburgis ja Halleinis (Austria) vahistati 4 juuti, süüdistatuina rituaalmõrvas. Nad põletati elusalt. Veel kaks juuti, kes sooritasid pärast sama süüdistuse esitamist enesetapu, põletati koos nendega.

 

1510. a. Berliini juute süüdistati pühitsetud armuleiva (hostia) rüvetamises ja pühade nõude varguses Knoblauchi kirikust. Selle tulemuseni vahistatu 111 juuti, neist 51le mõisteti surmanuhtlus . 38 juuti põletati uuel turuväljakul.

Frankforti maapäeval 1539. a. tunnistati kõik need juudid süütuiks.

 

1919. a. Wachnowas (Kiievi provints Ukrainas) mõrvasid petljuuralased hetman Tiutiunniku juhtimisel (Ukraina Rahvuslik Armee) 43 juuti ja vägistasid 15 juuditari. Samad üksused mõrvasid Woronovitsys (Podoolia provints Ukrainas) 12 juuti.

 

Peljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid ja vigastasid Vitseki ja Chepeli juhtimisel Novo-Konstantinovis (Venemaa) arvukalt juute.

 

1941. a. SSlased mõrvasid Dovgaliszekis (Valgevene) 250 juuti.

 

Rumeenia sõjaväelased mõrvasid 15 juuti Belzys (Rumeenia).

 

SSlased mõrvasid viie päevaga 1.600 juuti Riia lähedal (Läti).

 

Kohalikud elanikud mõrvasid Minskis (Valgevene) arvukalt juute.

 

Natsid mõrvasid Liepaja vanglas (Läti) 150 vangi, kelle hulgas oli palju juute.

 

Neli päeva pärast Chortkovi (Poola, tänapäeva Ukraina) okupeerimist mõrvasid sakslased linna 8.000st juudist 200 juuti.

Juudid elasid siin alates 16. saj.

 

1942. a. 993 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).

 

Pärast sakslaste sisenemist Hollandisse deporteeriti  Groningeni ja selle ümbruskonna juudid Westerborki transiitlaagrisse (Drenthe provints Hollandis).

 

1943. a. Kolm päeva kestnud aktsiooni vältel mõrvasid SSlased ja ukrainlastest politseinikud Kamionka-Strumilova töölaagris (Lvovi provints Poolas, tänapäeva Ukraina) 5.000 juuti.

 

Viimases aktsioonis Zolkievi geto (Galiitsia provints Poolas) 4.000 seal asuva juudi vastu mõrvasid SSlased seal arvukalt juute. Ülejäänud deporteeriti Belzeci hävituslaagrisse.