1919. a. Neli päeva kestnud pogrommi käigus Janovis (Podoolia provints Venemaal) mõrvasid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest Chepeli juhtimisel 8 juuti ja tekitasid väga raskeid kehavigastusi 50 juudile.

 

Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid Gorchtchikis (Volõõnia provints Ukrainas) Sokolski juhtimisel 8 juuti.

 

Novo-Prilukis (Kiievi provints Ukrainas) mõrvasid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest hetman Kozakovi ja Sokolovi juhtimisel 148 juuti ja tekitasid kehavigastusi 126 juudile.

 

1941. a. Rumeenia sõdurid ajasid kohalikud Balti (Bessaraabia, Rumeenia, tänapäeva Ukraina) juudid lähedal asuvasse Rauteli metsa, kus enamik neist suri nälga ja haigustesse.

 

SSlased mõrvasid mitmeid juute Bialystoki (Poola) okupeerimisel.

 

SSlased mõrvasid Grodno (Poola, tänapäeva Valgevene) okupeerimisel mitu tosinat juuti.

 

Natsid käskisid kõigil Kaunases (Leedu) ellujäänud juutidel minna vastasutatud Slobodka getosse. 800 juudi vastupanuliikumisest osavõtjat aitasid neil põgeneda Augustova metsadesse.

 

Likvideeriti Minski (Valgevene) kinnipidamislaager. Kõik mittejuudid vabastati laagrist. Juudimõrvad toimusid laagris iga päev kuni kõik 1.050 seal olnud juuti mõrvati.

 

1942. a. Pärast sakslaste sisenemist Ateenasse (Kreeka) saadeti seal kõik alates 15 eluaastast elavad meessoost juudid sunnitööle. Väga raskete elutingimuste tagajärjel surid neist väga paljud.

 

Sakslased saatsid 9.000 Salonika (Kreeka) juuti Leptokarya töölaagrisse.

 

1944. a. Ungari, v.a. pealinn, sai juudivabaks. SS Standartenführer Veesenmayer kuulutas: "437.402 Ungari juuti deporteeriti Auschwitzi hävituslaagrisse" (Poola).

 

SSlased saatsid 6.000 juuti - lapsed, eakad ja haiged - Auschwitz II-Birkenaust gaasikambritesse. Nende seas olid ka juudid Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia), kes olid hävituslaagrisse deporteeritud 1943. a. detsembris ja 1944. a. mais.