1462. a. Austria linnas Rinnis süüdistati juute rituaalmõrvas. Kahtlustatavad juudid mõrvati.

 

1555. a. Paavst Paul IV avaldas bulla Cum nimis absurdum, mis pidi halastamatult tugevdama juudivastaseid seisukohti.

Muuhulgas pidid juudid elama eraldi linnaosas, mida hakati nimetama getoks; kandma eraldusmärki; neil oli keelatud omada kinnisvara; juutide poole ei tohtinud pöörduda lugupidavalt; juutidele võis müüa ainult kantud riideid ja kasutatud kaupu...

 

1919. a. Petchooras (Podoolia provints Ukrainas) mõrvasid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest hetmanite Sokolski ja Liakhovichi juhtimisel 127 juuti ja vägistasid arvukalt juuditare. Paljud juudid said raskeid kehavigastusi.

 

1940. a. Nõukogude organid arreteerisid Leovas (Moldaavia) elavad sionistid ja deporteerisid nad Siberisse.

 

1941. a. Natsid asutasid Minskis (Valgevene) geto, kus kõik juudid pidid kandma eraldusmärke.

 

Sakslased mõrvasid arvukalt juute Lida (Poola, tänapäeva Valgevene) okupeerimisel.

 

300 juuti mõrvati Maljuny küla lähedal (Poola, tänapäeva Valgevene).

 

SSlased viisid öösel Khotinis (Bessaraabia, Ukraina) kodudest välja sadu juudi naisi ja tüdrukuid. Kõik nad vägistati ja mõrvati seejärel.

 

SSlased mõrvasid 2 nädalat pärast Rozana (Bresti provints Poolas, tänapäeva Valgevene) okupeerimist 12 juuti.

Juudid elasid Rozanas alates 17. saj. algusest. Linn kuulus sestpeale vaheldumisi Leedule, Poolale ja Nõukogude Liidule.

Sakslaste tulles elas Rozanas 3.500 juuti.

 

SSlased ajasid Bialystokist (Poola) välja 3.000 juudi meest ja mõrvasid nad. Kuna see toimus Shabbatil (Laupäeval), hakati nende leski kutsuma Shabbati leskedeks.

Peale seda mõrva loodi Bialystokis geto, kuhu deporteeriti juute lisaks ka ümberkaudsetest küladest. Ühtekokku elas vastloodud getos 50.000 juuti.

 

1942. a. 5.000 juuti deporteeriti Rovno getost (Volõõnia provints Ukrainas) Janova Dolinasse, kus SSlased nad mõrvasid. Vähestel juutidel õnnestus põgeneda, ellujäänuid oli vaid mõni inimene.