1267. a. Üks kristlasest tütarlaps leiti surnuna Pforzheimis (Saksamaa). Kohe süüdistati kohalikke juute rituaalmõrvas.

Kolm kohalikku juuti sooritasid enesetapu eesmärgiga päästi juudi kogukond hävingust.

 

1738. a. Vene sõjalaevastiku endine ohvitser Alexander Vosnizi võttis juudi Baruch Leibovi juures salaja vastu judaismi.

Vosnizit piinati. 15. juulil mõisteti Alexander Vosnizi ja Baruch Leibov surma ja mõlemad põletati Moskvas.

 

1919. a. 4 päeva kestnud pogrommi käigus mõrvasid petljuuralaste 9. rügemendi täpsuslaskurid Ukraina Rahvuslikust Armees 64 juuti.

Arvukaid juute haavati. Juudi naisi ja -tüdrukuid vägistati brutaalselt.

 

1938. a. Sajad juudi deporteeriti Viinist (Austria) Dachau koonduslaagrisse (Saksamaa).

 

1941. a. Radzivillovis (Ukraina) mõrvasid natsid 28 juuti ettekäändel, et nad on kommunistid.

 

Natsid mõrvasid Belzys (Rumeenia) 45 juuti.

 

Dünaburgis (tänapäeva Läti) mõrvati 1.150 juuti. Nende surnukehad visati varem kaevatud haudadesse.

 

1942. a. Sassovi getost (Poola, tänapäeva Ukraina) deporteeriti 1.000 juuti Belzeci hävituslaagrisse.

 

Grybovist (Lääne Galiitsia Poolas) deporteeriti 1.200 juuti Novy Saczi transiitlaagrisse.

 

2 päeva kestnud aktsiooni vältel deporteerisid SSlased 3.500 Smolenski (Ukraina) juuti Sadki getosse. Seejärel viisid SSalsed need juudid Wjasowenski metsa (Mogalenschtachina lähedal),kus nad mõrvati.

 

Geto B (nii määrasid natsid töövõimetuid juute) juudid Bereza Kartuskast (Poola) deporteeriti Brona Gora külla, kus nad mõrvati.

 

SSlased käskisid püstitada naislaagri Majdanekis (Poola).

 

SSlased mõrvasid 1.000 Molczadzi getos (Valgevene) ülesõusu alustanud juuti.

 

1943. a. 17 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).

 

800 juuti deporteeriti Jasenovaci laagrist (Yugoslaavia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola), kus nad mõrvati kohe pärast saabumist.

 

1944. a. Siauliai geto (Leedu) likvideeriti ja osa seal kinnipeetud juute deporteeriti Stutthofi (Danzigi lähedal, Saksamaa).