1099. a. Pärast seda kui Esimesest ristiretkest osavõtnud vallutasid Jeruusalemma, mõrvasid nad linnas elavad muhameedlased ja juudid.

Juudid põgenesid sünagoogi, mille nad ise süütasid ja hukkusid leekides.

 

1919. a. Brazlavis (Podoolia provints Ukrainas) viisid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest Liachowitschi, Sokolovi ja Gromovi juhtimisel läbi pogrommi. 63 juuti mõrvati. Suur arv juudi naisi ja tüdrukuid vägistati.

 

1941. a. Natsid mõrvasid 20 juuti Tuczynis (Volõõnia provints Ukrainas).

 

SSlased mõrvasid Khotinis (Ukraina) rabi Twersky ja 57 juudi arsti.

 

Radzivillovis (Ukraina) põletati maha sünagoog.

 

1942. a. 895 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Sakslaste okupeeritud Pariisis koguti kokku juudi mehed 16 kuni 60 eluaastani, naised 16 kuni 55 eluaastani ja lapsed 2 kuni 16 eluaastani. Ühtekokku 28.000 juuti, kellel puudus Prantsusmaa kodakondsus.

Arvukatel juutidel õnnestus end peita mittejuutide juures või põgeneda "okupeerimata" Prantsusmaale.