1298. a. Rothenburgis (Saksamaa) mõrvati viimased 380 juuti nn. Rindfleischi juudijälitustes. Rindfleisch oli Saksamaa rüütel, kes juhtis juudimõrvu.

 

1350. a. Mindenis (Westphalia, Saksamaa) mõrvati kõik juudid katku Must Surm  juudijälitustes.

 

Chemerevtzkys (Ukraina) toimus pogrommi, mille viis läbi Surmapataljon   petljuuralasest koloneli Palienko juhtimisel Ukraina Rahvuslikust Armeest.

 

1941. a. Kovelis (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina) koguti kõigist sünagoogidest kokku 200 Toorarulli, mis põletati eritseremoonial.

 

Heinrich Himmler andis käsu Majdaneki hävituslaagri loomiseks Lublini lähedal Poolas.

 

Zhitomiri (Ukraina) sisenenud natsid mõrvasid kümneid juute.

 

1942. a. Natsid mõrvasid ülestõusu alustanud  Klecki getos (Valgevene) 1.000 juuti.

 

2.500 juuti deporteeriti Dembicast (Krakovi provints Poolas) Belzeci hävituslaagrisse.

 

SSlased alustasid 12.000 juudi deporteerimist Tarnobrzegist (Poola) Belzeci hävituslaagrisse.

 

Enamik Rovzadovist (Poola) 2.000 juudist deporteeriti okupeeritud nõukogude territooriumile. Need juudid, kes pöördusid sealt tagasi, mõrvati.

 

931 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Niesviezi getos (Valgevene) algas ülestõus, mille käigus mõrvati 600 juuti. Vähestel õnnestus põgeneda ja ühineda partisanidega.

 

SSlased vahistasid 60 juuti Warssavi getos, kes viidi Pawiaki vanglasse pärast seda, kui natsid said teada vastupanuliikumise tegevusest.

 

Gestaapolased poosid Lesznos (Poola) 4 juuti.

 

1943. a. Drohobyczis (Poola, tänapäeva Ukraina) mõrvasid SSlased kõik seal töötavad juutidest oskustöölised. Paljudel juutidel õnnestus põgeneda Ungarisse ja Karpaatidesse. Neist jäi ellu 300 juuti.

 

1944. a. 563 juuti deporteeriti  Mechelenist (Belgia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).