1298. a. Mosbachis (Heidelbergi lähedal, Saksamaa) mõrvasid kristlased rüütel Rindfleischi juudijälitustes 55 juuti.

 

1648. a. Bogdan Hmelnitski kasakad mõrvasid Konstantinovkas (Ukraina) 3.000 juuti. Mõrvatute seas oli üks väljapaistvamaid talmudiste Rabbi Asher.

 

1670. a. Pärast 4.000 juudi väljaajamist Viinist, muudeti üks juutide sünagoog Püha Leopoldi kirikuks, mis eksisteerib tänapäevani.

Linna ei jäänud ühtegi juuti ja selle "sündmuse tähistamisele" kutsuti ka paavst.

Vastavalt imperaator Leopold I korraldusele aeti juudid välja ka Lõuna-Austriast, mis algas 28. juulil.

Juudid elasid Austrias alates 1391. aastast.

 

1937. a. Alustas "tööd" Buchenwaldi koonduslaager (Saksamaa).

 

1941. a. 150 Smolewicze juuti (Valgevene) mõrvati Kurovischtscha külast 2 km ida pool.

 

Kõik Brichany (Bessaraabia, Rumeenia, tänapäeva Moldaavia) juudid deporteeriti üle Dnestri jõe Mogilevi laagrisse, kus nad kõik mõrvati.

 

Vilkaviskis (Leedu) mõrvati seal elanud 3.500 juudist 900. Ellujäänud juudid aeti getosse.

Juudid elasid Vilkaviskis alates 14. saj.

 

1942. a. SSlased mõrvasid 10.000 juuti Minski getos. Neist 3.500 juuti olid siia deporteeritud Saksamaalt, Austriast ja Tshehhoslovakkiast.

 

1.000 juuti saadeti Theresienstadti getost (Tshehhoslovakkia) ida poole. Neist ei jäänud keegi ellu ja tõenäoliselt mõrvasid nad kõik Minski rajoonis SSlased.

 

SSlased mõrvasid viimased Dynose (Lvovi provints Poolas) juudid.

 

1943. a. SSlased  püüdsid kinni 3.000 Skalatis (Ternopol, Poola, tänapäeva Ukraina) peitunud juuti.

 

1.800 juuti deporteeriti Salonikast (Kreeka) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).