2. VIII
1391. a. Palma de Mallorcal (Baleaari saared, Hispaania) ründas rahvajõuk juutide linnaosa ja kristlaste maju, kus paljud juudid endid varjasid. 300 juuti mõrvati, nende seas rabi En-Vidal Ephraim Gerundi.
800 juudil õnnestus leida varjupaika Palma lossis ja põgeneda sealt laevadel Põhja-Aafrikasse.
1818. a. Würzburgis (Saksamaa) algasid juudivastased rahutused. Paljud juudid mõrvati ja haavati.
Antisemiitlikult meelestatud üliõpilased karjusid "Hep! Hep!", mis on "Hierosolyma perdita est" akronüüm. Kristlastest kaupmehed riisusid juutide kauplusi ja ründasid nende omanikke.
Sõjavägi sekkus ja toetas juute. Hiljem saadeti 400 juuti siiski linnast välja.
1919. a. Justingrad-Sokolovkas viisid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest (Kiievi rajoon Ukrainas) Zeleny juhtimisel läbi kaks päeva kestnud pogrommi, mille käigus mõrvati 11 juuti ja vägistati korduvalt 2 juuditari.
Naabruses asuvas Jashkovis mõrvasid Ukraina Rahvusliku Armee sõdurid Zelenovtsy juhtimisel 4 juuti.
1940. a. Breslau lähedal (Sileesia, Poola) asutati Gross-Roseni koonduslaager.
1941. a. Ungari saatis Ruteeniast (Taga-Karpaatia, tänapäeva Ukraina) välja kodakondsuseta juudid.
Natsid kohustasid Brazlavi (Podoolia provints Ukrainas) juute maksma 100.000 rubla. Varem olid natsid neilt juba riisunud kogu vara.
Natsid võtsid pantvangi suure arvu juute, et saada juudi kogukonnalt nõutud summa.
SSlased mõrvasid Tragovicas (Volõõnia provints Ukrainas) 600 juuti.
1942. a. SSlased ja ukrainlastest politseinikud alustasid viimast aktsiooni 2.500 Lavoczne (Stanislavovi provints Poolas) juudi vastu.
Natsid vahistasid 245 katoliikluse vastu võtnud juuti ja deporteerisid nad Westerborki transiitlaagrisse (Holland).
Kohalik piiskopkond levitas katoliku ja protestandi kirikutes oma nördinud läkituse seoses selle juutide deporteerimisega.
1943. a. Treblinka hävituslaagris (Poola) algas juutide ülestõus, mille käigus tapeti kümmekond SSlast.
Sadadel vangidel õnnestus põgeneda. Ellu jäid neist ainult mõned üksikud.
Salonikist (Kreeka) deporteeriti 367 Hispaania kodakondsusega juuti. Nende seas oli ka Hispaania viitse-konsul Salmon Ezratti. Nad saadeti Auschwitzi hävituslaagrisse või Bergen-Belseni koonduslaagrisse.
Kuus kuud hiljem pärast Hispaania valitsuse sekkumist pöördusid nad tagasi kodumaale.
1944. a. 222 juuti deporteeriti Veronast (Itaalia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).
|