1919. a. Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid Talnos (Ukraina) hetman Tiutiunniku juhtimisel 15 juuti. Paljudele juutidele tekitati raskeid kehavigastusi. Arvukad juuditarid vägistati.

 

1940. a. Rumeenia ajas juudid välja territooriumidelt, mis läksid üle Nõukogude Liidule.

 

1942. a. Natsid deporteerisid 1.000 juuti Tarnogrodi getost ja 500 juuti Bilgorajst (mõlemad Poolas) Belzeci hävituslaagrisse, kus SSlased nad mõrvasid.

 

Natsid deporteerisid 1.300 juuti Karelicist (Novogrodeki rajoon, tänapäaeva Valgevene) Novogrodeki laagrisse.

 

SSlased mõrvasid 500 juuti Radunis (Novogrodeki rajoon Valgevenes).

 

200 noort juuti põgenesid Miri getost (Poola, tänapäeva Valgevene).

 

1943. a. SSlased mõrvasid 2 päeva jooksul 8.000 juuti Krzemieniecis (Ukraina). Mingil arvul juutidel õnnestus põgeneda.

 

1944. a. Maailma Juudi Kongressi peasekretär Leon Kubowitzki ja Poola eksiil-valitsus Londonis palusid Suurbritannia sõjaministri asetäitjat John J. McCloyd pommitada Auschwitzi hävituslaagrisse viivaid raudteid.