1917. a. Põletati maha juudi linnaosa Salonikas (Kreeka). Tuhanded juudi perekonnad jäid kodutuiks.

 

1919. a. Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid Trysolies (Ukraina) hetmanite  Zeleny ja Sokolovi juhtimisel 40 juuti ja vägistasid arvukalt juuditare.

 

1941. a. Kaks päeva kestnud aktsiooni käigis mõrvati 5.000 Dünaburgi geto (Läti) juuti Zolotaya Gorka lähedal.

 

Ukraina politsei viis  mõrvakavatsusega Kolomyja getost (Ukraina) välja 2.000 juuti. Ungarlasest ohvitser takistas selle massimõrva läbiviimist.

Ungari väed okupeerisid Kolomyja 4. juulil 1941. a. 1941. a. septembris oli Ungari sunnitud linna üle andma oma liitlasele Saksamaale ühes seal elanud 15.000 juudiga.

Juudid elasid Kolomyjas alates 17. saj.

 

3.000 juuti viidi välja Kaunase getost (Leedu) 9. kindlusesse, kus nad kõik mõrvati.

 

1942. a. SSlased mõrvasid 1.200 juuti Kurzanhradekis ja 3.000 juuti Luniniecis (mõlemad Polesias, Nõukogude Liit).

 

Natsid deporteerisid 1.500 juuti Przystakist ja 1.100 juuti Garbatka külast (Poola) Belzeci hävituslaagrisse.

 

Natsid asutasid geto Sosnoviece lähedal (Katovice provints Poolas).

 

1.300 juuti deporteeriti Tenje laagrist (Essegi lähedal, Ungari) Jasenovaci hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.

Sõja elasid Jasenovaci laagris üle 10 juuti.

 

999 juuti, nende seas 287 last, deporteeriti Mechelini transiitlaagrist (Belgia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola), kus nad kõik mõrvati.

 

1943. a. Politseinik mõrvas 1 juuditari Porebas (Zawiercie provints Poolas).

 

Viimane konvoi deporteeritud juutidega Hirschi transiitlaagrist (Salonika provints Kreekas) saabus Auschwitzi hävituslaagrisse.

 

1944. a. Adolf Eichmanni käsul vahistati 3 Budapesti (Ungari) Juudi Nõukogu esindajat.