1941. a. Gestaapolased mõrvasid 350 juuti Korzecis (Rovno provints Ukrainas).

 

Peale natside sisenemist Minskisse (Valgevene), kus elas 60.000 juuti, loodi seal geto.

Juudid elasid Minskis alatres 14. saj.

 

3.000 Banatis (Jugoslaavia) elanud juuti deporteeriti Tasmajdani (Belgradi lähedal). Natsid kuulutasid Banati "juudivabaks".

 

1942. a. 997 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).

 

Algas Radzynis (Poola) elavate juutide deporteerimine Treblinka hävituslaagrisse.

Sõja puhkedes elas Radzynis 3.500 juuti.

Juudid elasid Radzynis alates 15. saj.

 

Algas 3 päeva kestnud Falenica (Poola) juutide deporteerimine Treblinka hävituslaagrisse. Kõik nad mõrvasid SSlased.

 

2.000 juuti deporteeriti Rembertovist (Poola) Treblinka hävituslaagrisse. Kõik nad mõrvasid SSlased.

 

Algas 4 päeva kestnud 21.000 juudi deporteerimine Kielcest (Poola) Treblinka hävituslaagrisse. Kielce geto suleti. Allesjäänud 2.000 juuti viidi töölaagrisse.

 

1.000 juuti - mehed ja naised - deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) itta. Sihtpunkt ei ole teada, sest ei õnnestunud leida kedagi, kes oleks neist ellu jäänud.

Oletatavasti mõrvati need juudid Minski ümbruses (Valgevene) SSlased.

 

1943. a. SSlased mõrvasid 100 juuti Kozianys (Valgevene).

 

SSkased otsustasid likvideeride Glebokie geto (Valgevene). Getos eksisteeris juudi vastupanugrupp. Et see hävitada ja takistada juutidel getost põgeneda, süütasid natsid geto põlema.

2 päeva jooksul mõrvasid SSlased ja leedulastest politseinikud getos 3.500 juuti.

Mitmel noorel mehel õnnestus getost põgeneda ja liituda  Kaganovitchi partisanidega.

6.000st geto asukast elasid sõja üle 60 juuti.