38. a. m.a.j. Pärast seda kui juudid keeldusid täitmast Rooma prefekt Flaccuse käsku kummardada imperaator Kaligula kuju ees Aleksandria sünagoogis (Egiptus), puhkesid linnas juudivastased rahtused.

400 juudi majad rüüstati ja hävitati seejärel täielikult. Kõiki Aleksandria juute sunniti elama ühes linnaosas, mis sai äärmiselt ülerahvastatuks.

Iga juut, kes leiti toiduotsinguil väljaspool getot, mõrvati.

38 juudikogukonna juhti piitsutati avalikult, mitmed neist surid peksmise tagajärjel.

 

1919. a. Kui Ukraina Rahvusliku Armee üksused vabastasid Kiievi bolshevikest, mõrvasid nad 35 juuti, kes kuulusid omakaitse salka mis oli kutsutud kaitsema linna juute.

 

1941. a. Sakslased mõrvasid 3.000 Minski geto (Valgevene) juuti.

 

1942. a. 560 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

Sajad Zbarazi (Poola) juudid deporteeriti Belzeci hävituslaagrisse.

 

500 juuti deporteeriti Skalatist (Ternopoli provints Poolas, tänapäeva Ukraina) Belzeci hävituslaagrisse.

 

967 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Minskisse (Valgevene).

 

1.000 juuti, mehed ja naised, deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse.

Neist elasid sõja üle 18 juuti.

 

1943. a. 1.004 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).