1629. a. Lissaboni (Portugal) autodafeel süüdistati mitmeid juute judaismis. Kõik nad olid sajandeid varem vägivaldselt ristitud juutide järeltulijad.

 

1939. a. Natsid okupeerisid Zaviercie (Katovice provints Poolas), kus elasid 7.000 juuti. Kõigil 17 kuni 50aastastel juudi meestel kästi koguneda turuplatsile, kus neid hoiti ja piinati 9 päeva.

 

Natsid asutasid Stutthofi koonduslaagri, kuhu deporteeriti sadu ümbruskonnas tuntud juute. Enamik neist surid varsti.

 

1941. a. SSlased mõrvasid 1.500  Zaremby (Kasztelanskie provints Poolas) juuti väljaspool linna.

 

1942. a. 1.000 juuti, mehed ja naised, deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

Kohe pärast saabumist mõrvati neist gaasikambrites 877 juuti.

Sõja elasid neist üle 30 meest.

 

Natsid mõrvasid Lachva geto (Valgevene) ülestõusu mahasurumisel 700 juuti. 120 juudil õnnestus põgeneda.

 

Gestaapolased ja kohalikud politseinikud poosid Strzegowos (Mlawa provints Poolas) 20 juuti.

 

Natsid mõrvasid Lublini geto (Poola) likvideerimisel 2.000 seal asunud 4.000st juudist. (Geto loodi 1941. a. märtsis)

Maksimaalne juutide arv getos oli 34.000. Siit deporteeriti neid hävituslaagritesse.

 

1943. a. 1.000 juuti, mehed ja naised, deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse.

Kohe pärast saabumist mõrvati gaasikambrites 662 juuti.

Sõja elasid neist üle 13 meest ja 3 naist.

 

Natsid deporteerisid Auschwitzi hävituslaagrisse 3.500 juuti Przemysli getost ja 2.000 juuti Tarnovi getost.

Veel 3.000 juuti deporteeriti Tarnovi getost Plaszow-Krakovi koonduslaagrisse (kõik Poolas).

 

20 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).