1189. a. Kuningas Richard I kroonimistseremooniale Londonis pidid tulema, näitamaks üles oma riigitruudust ja austust, ka juudi kogukonna esindajad. Ometi ei lubatud neil siseneda lossi.

Sellest innustust saanud rahvajõuk tormas juudi linnaossa, kus ta süütas eluhooneid ja mõrvas umbes 30 juuti.

 

1919. a. Tsibulevis (Kiievi lähedal, Ukraina) mõrvasid petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest hetman Sokolovi juhtimisel 4 juuti ja tekitasid paljudele kehavigastusi.

 

1939. a. Natsid mõrvasid Rekszovices (Poola) 3 juuti.

 

Wehrmaht (Saksa regulaararmee) mõrvas 2 päeva jooksul 80 juuti Zloczevis (Sieradzi provints Poolas).

 

Natsid mõrvasid 4 juuti Lelowis (Wloszczowa provints Poolas).

 

Wehrmacht mõrvas Czestochovas (Varssavi lähedal, Poola) 150 juuti.

 

1941. a. Algas juutide vahistamine Sarajevos (Jugoslaavia). Umbes 3.000 juuti deporteeriti Jasenovaci, Loborgradi ja Djakovo laagritesse, kus nad kõik mõrvati koos juutidega lähedalasuvatest küladest.

 

Auschwitzi hävituslaagris mõrvati esimest korda juute gaasikambrites.

 

1942. a. Algas juudimõrv Dzialoszyces (Krakovi provints Poolas). Kohe mõrvati kohapeal 1.000 juuti. Kahe grupina deporteeriti 8.000 juuti Belzeci hävituslaagrisse ja veel 1.000 juuti deporteeriti Plaszowi koonduslaagrisse Krakovis.

Dzialoszyces algas juudi vastupanuliikumine.

Juudid olid siin elanud alates 18. saj.

Saksa okupatsiooni hetkel moodustasid juudid 80% linna elanikkonnast.

 

SSlased ja ukrainlastest politseinikud deporteerisid Belzeci hävituslaagrisse 4.000 juuti Dzialoszynist ja 2.000 juuti Bolechovist.

 

SSlased mõrvasid 1.400 juuti Lachvas (Valgevene).

 

1943. a. 3.000 juuti deporteeriti Bochnia getost (Poola) Auschwitzi hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati kohe pärast saabumist.

 

1944. a. 1.019 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).