1939. a. Algas esimene aktsioon Mielecis (Poola) elava 4.000 juudi vastu. Rosh Hashanah eelõhtul aeti põlema süüdatud sünagoogi 20 juuti. Need, kes püüdsid sealt pääseda, mõrvati.

Seejärel süütasid natsid tapamaja ja ajasid sinna juute.

Sakslased mõrvasid mikves olnud juudid.

Juudid elasid Mielces alates 17. saj.

 

Wehrmacht okupeeris Tomaszov Lubelski (Ida-Poola), kus elas 6.000 juuti. Kohe põletasid natsid maha kohaliku sünagoogi ja hävitasid 500 juutide elumaja.

Natsid peatusid selles linnas 2 nädalat ja andsid ta seejärel vastavalt Ribbentrop-Molotovi salaleppele üle Nõukogude Liidule.

Juudid elasid siin alates 17. saj. algusest.

 

1940. a. Gestaapo lubas 4.000 Luxembourgis elavat juuti deporteerida, kui nad ei lahku sealt ise vabatahtlikult.

Juudid elasid Luxembourgis alates 13. saj teisest poolest.

 

1941. a. Natsid mõrvasid 398 juuti Kaganovitschis (Nõukogue Liit).

 

Natsid mõrvasid 250 juuti Smolewicze getos (Valgevene).

 

Algas esimene aktsioon 2.000 Arnhemi (Gelderlandi provints Hollandis) juutide vastu.  Sajad juudid deporteeriti Mauthauseni koonduslaagrisse (Austria).

Juudid elasid Arnhemis alates 13. saj keskpaigast.

 

Algas 3 päeva kestnud aktsioon, mille käigus natsid mõrvasid 3.000 Hancewiczes (Valgevene) elanud juuti.

 

1942. a. Algas Varssavi geto juutide Trblinka hävituslaagrisse deporteerimise viimane etapp. Iga päev saabus sinna 5.000 kuni 7.000 juuti, kus nad mõrvati. Ühtekokku hukkus Treblinka hävituslaagris 300.000 Varssavi geto juuti.

 

Checiny geto (Poola) likvideerimisel mõrvati paljud juudid. Enam kui 1.000 juuti deporteeriti sealt Treblinka hävituslaagrisse, kus nad mõrvati.

 

Natsid deporteerisid 3.000 juuti Brzeskost (Poola) Belzeci hävituslaagrisse., kus nad mõrvati.

 

SSlased mõrvasid 500 juuti Miodys (Vilna provints Leedus).

 

1944. a. Viimane konvoi 279 juudiga deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Bergen-Belseni koonduslaagrisse. Nende seas olid ka Anne Frank ja tema perekond.