1939. a. Wehrmacht mõrvas Lukovi külas (Varssavist idas, Poola) 100 juuti.

 

1941. a. Natsid deporteerisid 500 juuti Novogrodekist (Valgevene) Ivje sunnitöölaagrisse.

 

Natsid mõrvasid kõik Zitomiri (Ukraina) juudid, kel ei õnnestunud põgeneda. Mõrvatute täpne arv on teadmata, aga see oli tõenäolislt 15.000 ümber.

 

1942. a. 5.000 juuti deporteeriti Parczewist (Lublini provints Poolas) Treblinka hävituslaagrisse (Poola). Sadadel juutidel õnnestus põgeneda metsadesse, kus nad ühinesid juudist Poola armee ohvitseri Alexander Skotnicki väesalgaga. Neist ligi 150 juuti elasid sõja üle.

Juudid elasid Parczewis Poola kuningate kaitse all alates 16. saj.

 

1.000 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Minsk-Trostyanetsi (Valgevene), kus nad mõrvati kohe pärast saabumist.

 

Ligi 3.000 juuti deporteeriti Brody getost (Poola, tänapäeva Ukraina) Belzeci hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.

 

1944. a. Klooga töölaagris (Eesti) algas neli päeva kestnud juudimõrv. Ühtekokku mõrvati siis 3.000 juuti, neist 1.500 Vilna (Poola) juuti.

 

2.500 Ungari juuti-sunnitöölist viidi surmamarsile Bori vasekaevandustest Belgradi suunas.

Teel mõrvati sajad näljast nõrkenud.

Pärast 7. oktoobri massimõrva deporteeriti ellujäänud juudid Buchenwaldi ja Flossenbürgi koonduslaagritesse, kus neist enamus mõrvati.