1287. a. Kirnis (Bad Kreuznachi lähedal Saksamaal) mõrvati 6 juuti. Võimalik, et juudimõrv toimus pärast süüdistust rituaalmõrvas Oberweselis, mis kutsus esile arvukaid juudimõrvu Saksamaal.

 

1348. a. Zürichi (Schweitz) juute süüdistati veekogude mürgitamises ja rituaalmõrvas. V.a. paar juuti, kes aeti linnast välja, põletati kõik juudi kogukonda kuuluvad. Samal päeval võeti vastu seadus, mille kohaselt juutidel keelati igaveseks Zürichis elamine.

 

1939. a. Reinhard Heydrich esitas Poola getode loomise eelnõu.

 

Natsid käskisid kõigil juudi kogukondadel, kus oli vähem kui 500 juuti, ümber asuda getodesse.

 

1941. a. SSlased ja leedulastest vabatahtlikud mõrvasid Aishishakis (Vilna provints Leedus) 3.500 juuti.

 

1942. a. Yom Kippuri päeval deporteeriti 1.200 juuti Suchedinovist ja 6.000 juuti Wegrovist (Poola) Treblinka hävituslaagrisse.

 

Yom Kippuri päeval deporteeriti 1.000 juuti Rohatyni getost ja 1.000 juuti Podhaitsy getost (Ukraina) Belzeci hävituslaagrisse.

Juudid elasid Podhaitsys alates 17. saj.

 

Yom Kippuri päeval mõrvati 600 Kamionka-Strumilova (Lvovi provints Poolas, tänapäeva Ukraina) juuti Bugi jõe lähedal Zabuzes.

 

Yom Kippuri päeval deporteeriti 2.000 juuti Pithiviersi transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) ja 713 juuti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

Yom Kippuri päeval mõrvasid SSlased Rakovis (Valgevene) 100 juuti.

 

Yom Kippuri päeval mõrvasid SSlased Chodelis (Lublini provints Poolas) 700 juuti.

 

Ajavahemikus 21. kuni 29 september deporteeriti 10.000 juuti Theresienstadti getost (Tshehhoslovakkia) tõenäoliselt Minski ja Trostineci rajoonidesse. Ühtegi ellujäänut ei õnnestunud neist leida.

 

1943. a. SSlased mõrvasid viimased 400 Kobylinki (Vilna rajoon Leedus) juuti.

 

979 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

1944. a. 2 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia).