1349. a. Kremsis ja Steinis (mõlemad Austria) elavaid juute süüdistati veeallikate mürgitamises. Nähes, et algas juudipogromm, süütasid Kremsis elavad juudid oma elumajad, mille leekides nad hukkusid. Vaid vähestel õnnestus varjuda Kremsi kindluses.

 

1891. a. Yom Kippuri eelõhtul mõrvati mitu juuti Starodubis (Venemaa).

 

1939. a. Wehrmacht okupeeris Varssavi, kus elas 393.950 juuti, mis moodustas kolmandiku Poolas elavatest juutidest.

Juudid elasid Varssavis alates 14. saj. Varssav kuulus vaheldumisi Poolale, Preisimaale ja Venemaale.

 

Mõni päev pärast seda kui Wehrmacht okupeeris Wyszkovi (Poola), aeti kõik linnas elanud 5.000 juuti itta Nõukogude piiri suunas.

 

1941. a. Pärast seda kui Wehrmacht okupeeris 27. septembril Kiievi (Ukraina), ajasid natsid vastavalt SSi ettekandele 33.771 seal elanud juuti Babi Yari, kus nad mõrvati.

 

1942. a. 2.000 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Maly-Trostayanetsi koonduslaagrisse (Valgevene).

 

Natsid mõrvasid Volozynis (Nõukogede Liit) 1.000 juuti.

 

Natsid mõrvasid Serniki (Volõõnia, Poola) ülestõusu mahasurumisel 850 juuti. 150 juudil õnnestus põgeneda metsa.

Sõja elasid neist üle 10 juuti.

 

Natsid mõrvasid 150 juuti Kobylniki külas (Minski lähedal, Valgevene).

 

Viimased 2.000 Amsterdami (Holland) juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrisse (Holland).

 

1943. a. 325 juudil ja nõukogude sõjavangil kästi välja kaevata ja põletada 1941. a. septembris Babi Yaris mõrvatud juutide surnukehad. Nad osutasid natsidele vastupanu ja järgmisel päval natsid mõrvasid neist 311 inimest.

 

SSlased deporteerisid 680 juuti Barneveldi lossist (Holland) Westerborki transiitlaagrisse.

 

1944. a. 1.500 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).